Ajalugu tunneb mitmeid uuenduste loojaid. Näiteks Henry Ford, Wrighti vennad või Nikola Tesla olid kõik visionäärid, kes riskisid ning lõid oma oskuste abil uusi tehnoloogiaid, mida kasutame tänini.

Inimkonna edasiviimiseks on vaja suurt soovi parandada elusid. See eristabki ettevõtjat, kes tahab lihtsalt raha teenida, visionäärist, kes soovib maailma muuta.

Järgnevad kolm visionääri on oma oskustega muutnud nii meie maailma kui ka elusid.

Elon Musk

Elon Musk on küll eelkõige tuntud Tesla tegevjuhina, kuid enne seda tegeles ta veel mitme asjaga. Lõuna-Aafrikast pärit Musk oli juba 10-aastaselt iseõppinud programmeerija. 17. eluaastaks oli ta kolinud Kanadasse, eesmärgiga minna esimesel võimalusel edasi Ameerika Ühendriikidesse. See soov täitus ning ta omandas kõigepealt kõrghariduse Pennsylvania Ülikoolis, liikudes sealt edasi Stanfordi Ülikooli energeetilise füüsika doktoriõppesse. Aga nagu paljude radikaalsete ettevõtjate puhul, polnud ka Muski jaoks kool see kõige õigem koht. Ta lõpetas õpingud Stanfordis vaid kaks päeva pärast alustamist. Sealt sattus Elon Musk internetimaailma.

Elon Mask

Esimene tarkvaraettevõte, mille ta koos vennaga 1995. aastal asutas, oli Zip2. Musk oli oma ärile väga pühendunud. “Kui me vennaga esimese firma asutasime, üürisime korteri asemel hoopis väikese kontori ja magasime sealsel diivanil,” meenutab Musk. “Duši all käisime Noorte Meeste Kristlikus Ühingus ja olime nii vaesed, et kasutasime kahe peale üht arvutit. Veebileht oli päeval üleval ja kodeerimisega tegelesin öösel, seitse päeva nädalas, koguaeg.”

Sellise pühendumisega saavutasid nad edu kohe. 1999. aastal ostis Compaq ettevõtte ära 307 miljoni dollari eest rahas ning 34 miljoni dollari eest aktsiates. Kuid Musk ei olnud rahul oma rolliga Zip2-s ega saanud ka ettevõtte tegevjuhiks, nagu oleks soovinud. Mõned ütlevad, et just see tõukaski Muski oma järgmise ettevõtmise juurde.

Zip2 müügist saadud rahaga alustas Musk uut äri X.com. E-posti makseteenuse ettevõte X.com ühines firmaga Confinity. Koos sai neist maksesüsteem PayPal, mis muutus kiirelt ühise ettevõtte tähelepanu keskpunktiks. Musk töötas PayPali tegevjuhina, kuid vabastati sellelt positsioonilt 2000. aastal, kuna tal tekkis teiste juhtidega pidevalt erimeelsusi.

Seejärel hakkas Musk mõtlema kosmosele. 2002. aastal aitas ta kaasa SpaceX-i asutamisele, mille näol on tegemist kosmosetranspordi uurimise ettevõttega, eesmärgiga saata inimene Marsile. Nagu ikka, leidis Musk, et midagi saab teha paremini. “Asutasin SpaceX-i, sest tahtsin jõuda kaugemale kui Apollo 11. Tahtsin, et meil oleks Kuu peal oma jaam ja et inimesed saaksid lennata Marsile … Ja nüüd me siin oleme, aastal 2019. Ühendriigid ei saa saata inimesi isegi mitte Maa-lähedasele orbiidile.”

Omal ajal oli Muski mõte täiesti ennekuulmatu ning kogu asja suhtes oldi väga skeptilised. Viimase 15 aasta jooksul on ettevõte aga teinud palju väikseid edusamme, nagu näiteks kosmoselaeva orbiidile saatmine ning selle Rahvusvahelisse Kosmosejaama tagasi toomine.

Nüüd on aga Elon Muski tähelepanu koondunud peamiselt Teslale – elektriautosid tootvale ettevõttele, mille ta 2003. aastal kaasasutas. Tihedamalt on ta ettevõttega seotud alles alates 2008. aastast, mil temast sai firma tegevjuht. On ilmselge, et Muski ei huvita Tesla puhul vaid raha, sest ta ei võtnud esialgu juhitöö eest vastavat palka.

Musk on kõigis oma ettevõtmistes soovinud vaid üht – maailma parandada. “Ma küsin endalt: “Mis on praegu inimkonna jaoks tähtsaimad probleemid?””

Jeff Bezos

Jeff Bezos alustas oma karjääri Wall Streetil pärast elektri-inseneri ja arvutiteaduse kraadide omandamist Princetoni ülikoolis. Finants- ja tehnoloogiaalase taustaga mees asutas 1994. aastal Amazoni.

visionäre Genies

Bezos veenis 22 lähisugulast ja sõpra investeerima oma ärisse kokku miljon dollarit, kusjuures 300 000 sellest tuli tema oma vanematelt. Ettevõte alustas raamatute müügiga internetis ja pani seega aluse e-kaubanduse tekkele. Hiljem lisas Bezos Amazoni ka muud valdkonnad, sealhulgas muusika, video ja muud tarbekaubad, ning 2001. aastal kogus ettevõte 100 miljonit dollarit järgmise generatsiooni arenguteks.

Amazon oli Jeff Bezose ettevõtmistele aga vaid lävepakuks. Nagu Muski, huvitasid ka Bezost kosmoseuuringud ja -reisid. 2000. aastal pani ta aluse ettevõttele Blue Origin, mille eesmärk on “Avada tee kosmosesse, et meie lapsed saaksid ehitada tulevikku.”

Bezos näeb seda kui võimalust jätta endast maha midagi püsivat. “Usun, et oleme kosmoseuuringute kuldajastu lävel,” ütleb Bezos. “Tunneksin ülimat uhkust, kui kunagi 80-aastasena näeksin, et tänu Blue Originile on kosmosereisid nii palju soodsamad, et seal saab tekkida ettevõtlus, nagu on juhtunud viimase 20 aastaga internetis.”

Kosmoseuuringuid tuleb aga rahastada. Bezos saab sellega hakkama, sest teatas hiljuti plaanist investeerida Blue Origini projekti edasi arendamisse miljard dollarit aastas.

Suure kohalike uudistekanalite pooldajana ja nähes, kuidas ajaleht sattus rahalistesse raskustesse, tekkis Bezosel ühel hetkel idee osta ära The Washington Post. Amazoni tegevjuhi jaoks ei olnud see aga lihtne otsus. “Kohalikel ajalehtedel ei olnud interneti ees enam mingeid eeliseid,” meenutab Bezos. “Mitte mingeid.” Lõpuks ostiski ta 2013. aastal oma Amazoniga teenitud rikkuse abil The Washington Posti 250 miljoni dollari eest. Bezos põhjendas oma otsust järgmiselt: “Ma ei teadnud ajaleheärist midagi … Kuid tundsin internetti. Lisaks veel mu finantskogemus, ja leidsingi, et pean seda tegema.”

Bezos alustas muutustega, mida pidas vajalikuks ajalehe eluspüsimiseks peaaegu kohe. Ta eemaldas teenustasu ning vaatas üle kogu ettevõtte digimeedia- ja mobiilistrateegia. Ning 2016. aastal teenis The Washington Post taas kasumit.

Jeff Bezost huvitab endiselt järgmise põlvkonna mõtlejate ja ettevõtjate toetamine. Tema riskikapitali ettevõte Bezos Expeditions investeerib idufirmadesse juba 20 aastat. Selle kõige edukam investeering on seni olnud 250 000 dollari paigutamine väikesesse, küllaltki tundmatusse internetiettevõttesse nimega Google.

Larry Page

Larry Page sai oma tehnikateadmised isalt. Carl Victor Page oli arvutiteaduste doktor ning üks oma valdkonna parimaid. Page mäletab, kuidas ta juba noorena nende teadmiste vastu huvi tundis. Vaid kuue-aastasena õppis ta omal käel programmeerimist.

Larry Page

Idee luua Google idanes tema peas juba siis, kui ta Stanfordi Ülikoolis arvutiteaduses doktorikraadi omandas. Tol ajal oli tema peamine huvi tärkav internetimaailm ning veebilehtedel otsingutulemuste arvutamine.

Koos kaastudengi Sergey Briniga sai neist dünaamiline duo, kes viis interneti tulevikku. Nende 1998. aastal Stanfordi ülikoolis tehtud uuringu pealkiri oli  “Suuremahuliste hüpertekstiliste otsingumootorite anatoomia” ja see viitas nende endi loodud testprojektile. “Esitleme oma uuringus Google’it – suuremahulise otsingumootori prototüüpi, mis kasutab ohtralt hüpertekstide struktuuri.  Google on tõhusam otsingumootor kui teised olemasolevad.”

Sama aasta lõpus aitas Page sõpradelt ja perelt saadud miljoni dollariga asutada Google’i. Temast sai ka ettevõtte tegevjuht. Meeste missioon tollel hetkel oli organiseerida kogu maailma info ning teha see kõigile kättesaadavaks ja kasulikuks.

Juhina oli Page’i eesmärk õppida tundma oma äri igat tahku. “Tahtsin teada, kuidas inimesed oma tööd teevad,” meenutab ta. Juhtimisreeglid, mille mees ise kokku pani, viisid ta Silicone Valley’ tegevjuhtide tippu.

Page’i juhtimisreeglid hõlmasid näiteks:

  • Ära delegeeri
  • Ära sekku, kui Sa ei lisa tööle väärtust
  • Ära ole bürokraat
  • Ideed on tähtsamad kui vanus
  • Halvim, mida teha saad, on peatada kedagi, öeldes: “Ei. Ja punkt.”

Ometi ei olnud tee eduni Larry Page’i jaoks ühtlaselt sile. Pärast 50 miljoni dollari suurust riskikapitalistide investeeringut Google’isse 2001. aastal, paluti Page’il ettevõtte tegevjuhi kohalt lahkuda. Ta sai selleks uuesti kümme aastat hiljem, aastal 2011, pärast seda, kui ettevõte oli väga kiirelt kasvanud.

Kuna Google’i eesmärgid olid muutunud ja ettevõte kümne aastaga tohutult kasvanud, aitas Page sisse tuua uusi projekte. Google X püüdis lahendada mõningaid maailma kõige tõsisemaid probleeme ning Calico võidelda vananemisega ja kaotada haigused. Nähes, kuidas ettevõte muutub, otsustas Page ise Google’i tegevjuhi kohal tagasi astuda, kuna soovis juhtida hoopis selle uut emaettevõtet Alphabet, mille alla olid koondunud kõik Google’ist välja kasvanud projektid.

Sarnaselt Muskile, oli ka Page’i eesmärk läbi oma tehnoloogiliste uuenduste maailma parandada.  “Sergey [Google’i kaasasutaja Sergey Brin] ja mina oleme iga päev tööle tulles ootusärevad, sest töötame koos väga eriliste inimestega ja tulevik on põnev,” märkis Page 2013. aastal oma kirjas. “Google’i töötajad on kõigeks võimelised ning nad on meie tulevik. Kuigi maailm on viimaste aastate jooksul muutunud, motiveerib meid enim endiselt võimalus inimeste elus midagi muuta.”

Mis on visionääridel ühist

Nüüd, kus oleme lähemalt vaadelnud kolme väga edukat visionääri, siis mis on neil kõigil omavahel ühist? Esiteks, hakkasid nad kõik oma oskusi arendama juba varakult, olgu siis tegemist arvutite või teadmiste omandamisega. Teadmisjanu on neile kõigile omane ja seetõttu ongi haridus ja oskuste arendamine uue generatsiooni ettevõtjate jaoks nii oluline. Luua midagi enneolematut on võimalik vaid uute teadmiste ja oskuste najal.

Võib ju tunduda, et Musk, Bezos ja Page on kõik huvitatud vaid miljardite teenimisest. Kuid ilmselgelt on nende väärtused ja eesmärgid palju laiemad ning nad soovivad lahendada maailma jaoks olulisi probleeme. Kõiki kolme huvitavad kosmoseuuringud, Musk võitleb kliimamuutuse vastu Teslaga ja Page püüab Calico abil välja juurida haigusi.

Kuid tee uuendusteni ei ole sugugi sirgjooneline. Tihti juhitakse visionääre teelt kõrvale, kas siis ootuste petmise või enda asutatud ettevõtte tegevjuhi kohalt tõukamisega. Üks, mida võiksime neilt õppida, on püsivus ja soov muuta tulevikku.