Pole tähtis, kui suur on Su sissetulek, raha säästmine peaks olema osa kõigi inimeste püüdlustest oma finantsunistuste täitmise teel. Õnneks ei ole raha säästmine kaasasündinud oskus. Säästmist ja raha kasvatamist on võimalik õppida, kuid kõigepealt tuleb endale oma puudujääke selles valdkonnas tunnistada.
Siin on mõned märgid sellest, et Sa pole kõige parem säästja ning nõuanded, mida ette võtta.
Sa ei tea, kui palju Sa kulutad
Kas Sa tead, kui palju Sa iga kuu kulutad? Hea säästja tõenäoliselt teab, kui aga Sina pole üks neist, on Sul ka raske mõista, kui palju üldse säästa võiksid.
Oma kulutuste jälgimine ei pea olema keeruline. Kasuta eelarve jaoks mõnd mobiilirakendust või tee seda käsitsi Exceli tabelis või kasvõi päevikus. Pole tähtis, kuidas Sa seda teed, loeb see, et näeksid, kui palju raha Sul ühes kuus kulub.
Ütled endale, et säästad siis, kui rohkem teenid
Me kõik elame siiras usus, et hakkame rohkem säästma siis, kui rohkem teenime. Kahjuks ei pea see tihti paika. Võtame näiteks loteriivõitjad. Uuringute järgi lööb suurem osa loteriivõitjatest oma raha lihtsalt laiaks niisama kiiresti, kui nad selle said, sest nad ei oska säästa ning see, et neil on nüüd raha, ei tähenda midagi.
Mida varem säästmisega alustad, seda parem. See aitab luua harjumuse raha kõrvale panna kas panka või investeeringutesse, mis aja jooksul kasu hakkavad tooma. Isegi, kui hoiustad lihtsalt väikseid ülejäänud summasid, aitab see tekitada harjumust, mis on heaks säästjaks olemise juures ülioluline ning kui kunagi tõesti rohkem raha teenima hakkad, kasvavad Su säästud vähese vaevaga eksponentsiaalselt.
Su nõrkused söövad Su säästud ära
Ehk naudid toidu kõrvale klaasikest veini või armastad tööpäeva jooksul suitsupause teha? Nende pahede ainus miinus pole vaid see, et nad on Su tervisele kahjulikud, vaid ka see, kuidas nad Su rahakotile mõjuvad.
Euroopa Liit leidis 2016. aastal, et eurooplased kulutavad 1,6% oma rahast alkoholile. Tabeli eesotsas on tšehhid, kellel kulub alkoholi peale lausa 7,9%. Suitsetamine on juba praegu väga kallis, kuid tulevikus võib selle hind veelgi tõusta, kuna sigarettidele kehtestatakse üha enam makse lootuses nii vähendada nende toodete tarbimist.
Lihtsaim viis, kuidas selliste pahede peale liigselt mitte kulutada, on neist täielikult loobuda. Kui aga otsustad siiski mõnikord veini juua või suitsu teha, tee endale selgeks, mis see Sulle maksma läheb. Ütleme, et võtad kolm korda nädalas kaks jooki ja kulutad igale joogile 10 €. See tähendab, et kulutad nädalas 60 € ehk 3120 € aastas alkoholile. Kui loobuksid kasvõi ühest neist õhtutest, võiksid säästa 1040 € aastas.
Sulle meeldib ostmine ostmise pärast
Moodsal ajal on ülimalt lihtne vaid hiireklõpsu või sõrmeliigutusega uusi asju soetada. E-poed nagu Amazon on teinud ostlemisest pigem hobi kui vajaduse. Oled ehk üks neist inimestest, kes veebis liigselt kulutab ning poodlemist natukene liiga palju naudib, või üks neist, kes ostab uusi riideid isegi siis, kui kapp on juba riideid täis. Raha kulutamine on meile praegu igatahes väga lihtsaks tehtud.
Kui ka Sina armastad kulutamist, pole hullu. Oma oste lihtsalt veidi rohkem läbi mõeldes võid harjumusi paremuse poole muuta. Kõigepealt loobu igasugustest impulsiivsetest ostudest. Ehk ostudest, mida teed siis, kui lähed poodi ostma ühte asja, kuid tuled ära viie teisega. Koosta alati nimekiri sellest, mida vajad ning pea sellest kinni, ükskõik, milliseid ahvatlusi poes ka ei tekiks. Veel üks hea mõte on enne ostu sooritamist sügavalt järele mõelda, kas Sul on seda ikka vaja. Kas vajad tõesti neid uusi teksaseid või seda uut nutitelefoni? Äkki on Su praegune telefon ka täiesti okei ning ehk on Sul riidekapis juba niigi palju riideid.
Pisut järelemõtlemist võib muuta paljugi ning tuua Su taskutesse raha olulisemate asjade jaoks elus.
Sa ei säästa mustadeks päevadeks
Kas Sul oleks raha varnast võtta, kui Su auto homme katki läheks? Või kui torud lekkima hakkaksid ja parandamist vajaksid? Elus võib juhtuda igasugu ootamatusi ning Sa pead alati halvimaks valmis olema. Ootamatusse olukorda sattumisest hullem on vaid see, kui taipad, et Sul pole sellega toimetulekuks raha.
Selleks tulebki raha kõrvale panna ning tekitada endale fond, mida võib kasutada vaid hädaolukorras. Kasvõi väikese osa kõrvale panemine oma sissetulekust aitab paremini valmis olla. Üldreeglina peaks selle fondi suurus katma 3-6 kuu elamiskulud juhuks, kui Sinu sissetulekuga peaks midagi juhtuma ning kaotad näiteks ootamatult töö.
Sul ei ole säästuplaani
Kas tead, kui palju soovid iga kuu kõrvale panna? Sellele küsimusele peaks Sul olema selge vastus. Mõned saadavad kuu mööda ilma, et kordagi säästmisele mõtleks, kuid Sina ei pea olema üks neist. Mõtle oma finantseesmärkidele ning vaata, kui palju peaksid selleks iga kuu säästma. Kaalu erinevaid asjaolusid, sealjuures oma vanust, ametit ja perekonnaseisu.
Kui tead, kui palju säästa soovid, siis on lihtne koostada plaani, mida järgida. See plaan aitab ka rasketel aegadel reel püsida ja teha õige valik uute teksade või raha kõrvale panemise kasuks otsustamisel.
Sa ei investeeri
Rikastel on üks hästi hoitud saladus: suurema osa oma sissetulekust teenivad nad investeerimise mitte päevatööga. Uuringud näitavad, et rikkurite raha on suuremas osas kapitalikasum ja dividendid, mitte palk. Seega, kui soovid olla rikas, pead investeerima.
Kui kulud on kontrolli all ning mustade päevade fond olemas, siis ülejäänud raha peaksid enda kasuks tööle panema ehk investeerima. Kui kardad, alusta väikselt. Uuri erinevaid platvorme, nende riske ja kasutegureid ning investeeri väiksemaid summasid erinevatesse kohtadesse. Pea meeles – portfell peab olema mitmekülgne!
Investeerimine on korraga nii mõtte- kui ka teguviis. Kui oled sellega juba harjunud ja näed, kuidas raha kasvab, hakkad üha rohkem ja rohkem säästma ning investeerima.
Säästmine on mõtteviis
Heaks säästjaks kasvamine on niisama palju kinni õppimises kui mõtlemises. Kui oled juba säästma õppinud, tundub säästlik mõtlemine ning oma raha enda kasuks tööle panemine edaspidi lihtne. Kui leiad oma puudused, on lihtne end parandada, saada heaks säästjaks ning rahaga tulevikuks rikkust juurde teenida.
* Investeerimine on alati seotud riskidega ning investeeringud ei ole tagatud. Tootlus on kuni 6,75% aastas. Enne investeerimisotsuse tegemist tutvu ülevaatega riskidest, vajadusel konsulteeri finantsnõustajaga.