Meeldigu see meile või mitte, aktsiaturud ja poliitika on omavahel tihedalt seotud. Praegusel ajal võib aktsiate hindu ja lausa kogu aktsiaturgu mõjutada iga poliitiline muutus või Donald Trump’i säuts Twitteris.

Seetõttu on investeerimise juures 21. sajandil ülioluline mõista pidevalt muutuvat poliitikat. Järgnevad poliitilised asjaolud, näiteks, mõjutavad kindlasti kogu maailma aktsiaturgusid.

Stocks and Politics

Brexit

Kogu möödunud aasta on keerelnud ümber Ühendkuningriigi poliitilise ebakindluse. Pärast rahvahääletusel tehtud otsust lahkuda Euroopa Liidust, maadleb Suurbritannia parlament EL-ist lahkumiseks vajaliku kokkuleppega. Kõik see on kõikuma löönud ka aktsiaturud.

Mitmed S&P 500 aktsiad, nagu näiteks PPL Corp., Newmont Mining, PayPal ja Molson Coors, on Ühendkuningriigist väga sõltuvad. Nad teenivad üle 10% oma käivest (Newmont Mining koguni 75%) ÜK-s.

Kuna Brexit on viinud alla ka Suurbritannia naela kursi (kuni viimase ajani), siis puudutab poliitiline ebakindlus neid väga lähedalt. Goldman Sachsi analüütikud kirjutasid investoritele: “Brexitiga seotud ebakindlus on endiselt ÜK-st sõltuvate aktsiahindade jaoks probleem.”

Mõnede ekspertide hinnangul mõjutavad Brexiti-probleemid ka EL-i aktsiaid. Euroopa Liit on endiselt ÜK suurim kaubapartner ja ilma leppeta võib see suhe saada tõsise löögi, kas siis aeglustuda või isegi katkeda. Centricus Asset Management fondijuht Ralph Jainz on Brexiti kohta öelnud: “Kui lepet ei tule, kannatab ÜK-st rohkem tõenäoliselt isegi Euroopa kapital.” Põhjusena näeb Jainz kaubandusleppe jätkuvat puudumist kahe osapoole vahel.

USA valimised

Tundub, nagu oleks see olnud eile, mil USAs andis presidendivande Donald Trump, kes alustas ettevõtlust edendavate maksupoliitikatega. Nüüd on jäänud veel vaid kaks aastat järgmiste valimisteni USAs, mis võivad oluliselt Wall Streeti võimutasakaalu muuta.

President Trump on seisnud peamiselt suurte äride eest ning kergendanud nende maksukoormat, lootes nii riigi majandust hoogustada. Ta vähendas korporatsioonide maksukohustust 21%-ni, mistõttu tõusis oluliselt nende netokasum ja see omakorda süstis aktsiaturgudesse uut elu.

US election

Mitmed Demokraatliku Partei esindajad, kes eelseisvatel valimistel tema vastu kandideerivad, ei ole aga ettevõtjate suhtes nii leebed. Vasakäärmuslastest kandidaadid nagu Bernie Sanders ja Elizabeth Warren nõuavad korporatsioonidele õiglast maksukohustust. Sanders on korduvalt pahandanud korporatiivhiiglastega, nagu Netflix ja Amazon, kes ei täida oma õiglast maksukohustust. “Amazon, Netflix ja mitmed teised suured korporatsioonid ei maksa Trumpi seaduse tõttu ühtegi föderaalmaksu. See on minu meelest häbiväärne,” ütleb Sanders.

Warreni sooviks on seadusest kõrvale hiilivad korporatiivjuhid vastutusele võtta. Tõendite kohaselt ei maksnud Amazon 2018. aasta eest mitte ühtegi dollarit korporatsiooni tulumaksu, mistõttu ei jõua demokraadid ära oodata, mil saavad hakata muutma seadusi, mis lubavad korporatsioonidel maksukohustuse eest põgeneda. Korporatiivjuhtide vastutuse aktiga pakub Warren välja lahenduse, kus suured tehnikahiiglased jagatakse väiksemateks osadeks ning sedasi on lihtsam tegevjuhte vangi panna, kui nende ettevõte käitub seadusevastaselt.

Kui president Trump 2020. aastal jälle võidab, oleks see korporatiivsele Ameerikale ja aktsiaturgudele suur kergendus. Demokraatide võit, eriti Sandersi või Warreni, annaks aga Wall Streetile põhjust muretsemiseks. Ometi ei pruugi see olla sugugi halb, sest ajalugu näitab, kuidas aktsiaturud on demokraatide valitsuse ajal teeninud isegi paremat tootlust kui vabariiklaste ajal. Kes teab.

Sõda

Sõda on ilmselge aktsiaturgude mõjutaja. Sellegipoolest ei pruugi sõda aktsiaturgu alati hävitada. Vastupidi, ta võib turud hoopis tasakaalu viia, kui sõja tulemuse osas ollakse suhteliselt kindlad. Ajaloos on aktsiaturud alates II Maailmasõjast kuni Lahesõjani Lähis-Idas teeninud sõja ajal isegi keskmisest suuremat tootlust.

Kui aga sõda põhjustab ebakindlust, muutuvad ka aktsiaturud volatiilseks. Näiteks, kui Põhja-Korea tulistas 2017. aastal Jaapani merre mitu raketti, langes Dow Jones 2,6%, sest keegi ei teadnud, mis sellest kõigest välja tuleb. Põhja-Korea olukord on viimase aasta jooksul rahunenud, kuid kui Kim Jong-un teeks taas mõne ohtliku liigutuse, valitseks turgudel taas suurem volatiilsus.

Kaubandusssõda

Üks kõige olulisem aktsiaturgude poliitiline mõjutaja on kestev kaubandussõda Hiina ja USA vahel. Iga kord, kui üks osapool seab uue piirangu, vastab teine samaga. Trump kehtestas Hiina päritolu kaupadele rohkem kui 800 erinevas kategoorias umbes 50 miljardi dollari väärtuses tollimakse. Hiina president Xi Jinping kehtestas seepeale sarnased maksud ka USA kaupadele Hiinas. Sealhulgas 25% tollimaks 659 USA tootele. USA päritolu ettevõtted, kes Hiinaga kauplevad, näiteks Qualcomm ja Micron, ja paljud teised, on selles sõjas palju kannatada saanud.

Praeguses maailmas on kaubandussõjad aktsiaturgudele üheks suurimaks ohuks. Jeff Kleintop, Schwabi üleilmse investeerimisstrateegia juht toob välja, kuidas paljud ettevõtted sõltuvad ekspordist ning seetõttu on kaubandussõda aktsiaturgude jaoks väga kriitiline. “Import ja eksport võivad majanduses teineteist tasakaalustada, kuid kui suurte käibenumbritega ettevõtete kasumist umbes 50% sõltub rahvusvahelisest kaubandusest – mis ei olnud nii veel 30 aastat tagasi, kuid praegu küll –, siis mõjutab see aktsiaturgusid oluliselt, isegi kui mõju majandusele ei ole nii suur,” märkis Kleintop.

Trade war

Üheks selle sõja ohvriks on näiteks Hiina veebiettevõte Baidu. Baidu aktsiahinnad langesid rohkem kui 250 $ pealt alla vähem kui 170 $ juurde vaid ühe aastaga ja ettevõtte juht on enam kui kindel, et Trumpi Hiina-vastasus on kahjulik kogu maailmale.

See pole nii vaid Hiina puhul, ka EL-i maksud imporditud kaubale on USA ettevõtetele kahju tekitanud. Harley Davidsoni kasum, näiteks, oli väiksema käibe tõttu 28,6% madalam. Trump on öelnud, et reageerib nendele maksudele omal moel, see aga vaid pikendab kaubandussõda kahe riigi vahel.

Mitmekülgne investeerimisportfell poliitiliste riskide vastu

Nagu näed, võib poliitika aktsiaturgusid oluliselt mõjutada. Seetõttu on äärmiselt oluline oma investeerimisportfelli mitmekesistada ja mitte vaid erinevate valdkondade ja sektorite, vaid ka erinevate riikide vahel.

Aktsiaportfell, mis sisaldab vaid ühest riigist pärit ettevõtete aktsiaid on täielikult vastava riigi poliitika meelevallas. Kui investeerid ainult Hiina aktsiatesse, jätab Su süda löögi vahele iga kord, kui Trump Hiina valitsuskorda ründab. Investeerides vaid Suurbritannia ettevõtetesse, sõltud täielikult Brexiti tulemustest.

Hoia alati pisut raha vaba. Nii vähendad kogu raha korraga investeerimisega seotud riske. Kui maailmapoliitika mõjutab turgusid negatiivselt, on Sul olemas kapital, mida madalate hindadega investeerida. Sedasi lõikad poliitilistest ebakindlustest hoopis kasu.