Mai teine nädal märkis olulist sündmust Bitcoini plokiahelas. Halvingu-nimelise protsessi käigus langes Bitcoini kaevandamise tasu 12,5 BTC pealt 6,25 BTC peale. See on kolmas kord bitcoini ajaloos, kui selline asi juhtub. Arvamused, kas see on krüptorahale lähitulevikus pigem kasulik või kahjulik, lahknevad. Ühed usuvad, et kui bitcoini hind just oluliselt ei tõuse, on kaevandajate jaoks nüüd tulusam teisi krüptorahasid kaevandama asuda. Teised jälle arvavad, et bitcoin on alles oma teekonna alguses.
Tuntud riskifondide juht Paul Tudor Jones ütleb, et on paigutanud 1-2% oma varast bitcoinidesse ning ta usub, et kuigi praegu on selle väärtus veel spekulatiivne, peaksid inimesed siiski hakkama bitcoinist mõtlema kui mõistlikust investeeringust:
“Kui aga vaatame ostujõu vaatenurgast näiteks sularaha, siis teame, et keskpankade eesmärk on selle väärtust iga aasta 2% vähendada,” ütles Jones. “See tähendab, et Sa vaatad lihtsalt pealt, kuidas Sinu vara väärtus kaob.”
Enne halvingut oli Bitcoini hind püsivas tõusus ja maksis korra isegi 10 000 dollarit, enne kui jäi 9000 dollari juurde pidama.
Koroonaviiruse otsene ohver Airbnb koondas just üle 1900 töötaja ehk umbes 25% kogu tööjõust. Lühiajaline üüriturg on viimase kahe kuu jooksul täielikult kokku kuivanud. Kui Airbnb 2017. aastal rahastust kaasas, hinnati selle väärtuseks 31 miljardit dollarit. Viimaste aastate jooksul on see number aga vähehaaval langenud.
Mõnede jaoks pole see sugugi halb uudis. Kohalikele elanikele, keda lühiajaline üüriturg ei soosinud, teeb see hoopis heameelt.
Barcelonas, näiteks, ollakse muutuse üle rõõmsad:
“Loodame, et kolmandik ja ehk isegi pool turismikorteritest läheb järgmise kolme aasta jooksul taas tavaelanike kätte,” ütles Janet Sanz, Barcelona aselinnapea.
“Turismikorterite omanikud otsivad stabiilsust ja traditsiooniline üüriturg pakub seda,” usub Sanz. “Loomulikult teenivad nad vähem kui turistidega.”
Digipangadus kasvab kiirel sammul ka institutsiooniliste pankade seas. Nõudlus Citibanki digiteenuste järele on 2020. aasta algusest saadik vaid kasvanud, mistõttu laiendati internetipanga teenust 37 riiki. Kaugtöö ja inimkontakti vältimine teevad digiteenused hädavajalikeks:
“Pragusel keerulisel ajal, mil inimesed töötavad peamiselt kaugtöö vormis ning võimalused dokumentide füüsiliseks allkirjastamiseks on piiratud, läheb Citibanki lihtsat ja kiiret digitaalset konto avamise võimalust hädasti vaja,” ütles Naveed Sultan Citibankist.
Šveitsi pank UBS plaanib samuti sellest trendist kasu lõigata ning püüdleb veebipanga litsentsi poole Hiinas. See aitaks pangal soodsama hinnaga kliente leida. Juhul, kui litsents saadakse, loodetakse esimese paari aastaga värvata ligi 200 000 rikkamat klienti.
Facebooki maine on jälle ohus. Nimelt esitasid Facebooki moderaatorid ettevõtte vastu kollektiivse hagi, milles kurdavad töö tõttu tekkinud traumajärgset stressi, depressiooni ja muid psühholoogilisi probleeme. Sotsiaalmeedia hiiglane on nõustunud 52 miljoni dollari suuruse leppetrahviga, mis jaotatakse ära 11 250 moderaatori vahel.
Oma töös puutuvad moderaatorid kokku väga ränkade juhtumitega, sealhulgas vägistamiste, mõrvade ja enesetappudega. Sellise sisu pidev jälgimine võib kergesti lõppeda vaimse tervise probleemidega:
“Meil on väga hea meel, et Facebook töötas koos meiega välja programmi, mis toetab inimesi nende töö tegemises. Vaid mõned aastad tagasi oleks selline asi olnud mõeldamatu,” ütles Steve Williams, hagejate advokaat. “Kahju, mida selline töö tekitab, on reaalne ja karm.”
Kõik moderaatorid saavad sõltuvalt oma rollist 1000 – 50 000 dollarit kahjutasu.