2016 aasta keskel, kui britid hääletasid Euroopa Liidust väljaastumise poolt, tabas see maailma šokina. See ootamatu pööre käivitas sündmuste jada, mis on Suurbritannia majanduse kõikuma löönud ning loonud olukorra, kus küsimusi on rohkem kui vastuseid. Kui Brexit kord lõpule jõuab, tähendab see Ühendkuningriigi majanduse jaoks suuri muutusi. Hetkel on Brexit ooterežiimil ning enne referendumi täielikku jõustumist vajavad paljud probleemid lahendamist.

Mis juhtus?

23 juunil, 2016. aastal, hääletas 51,9% Suurbritannia kodanikest rahvahääletusel Euroopa Liidust väljaastumise poolt. Britid olid veendunud, et Euroopa Liit ei tegutse riigi parimates huvides ning nende teenitud raha jagatakse teiste, EL-i standarditele mittevastavate riikide vahel laiali. See ja kogu maailmas kasvav rahvuslus ajendasidki britte hääletama EL-ist väljaastumise poolt, millest sai alguse ahelreaktsioon, nüüd tuntud kui “Brexit”.

Hääletus toimus aga juba kaks aastat tagasi ning EL-ist väljaastumine on olnud aeganõudev ja töömahukas ettevõtmine. Nüüdseks on kogu asi jõudnud tupikusse ning protsessi lõpule viimine venib.

Mis toimub?

Peaminister Theresa May töötab koos parlamendiga välja plaani, mis teeniks rahva huve, kuid ei lõikaks riiki täielikult Euroopast ära. Soojad suhted Euroopa naabritega on olulised, sest neist sõltub riigi kaubandus ja majandus ning May mõistab seda. Ta püüabki luua kokkulepet Euroopa Liiduga, mis toetaks pooltevahelisi kaubandus- ja majandussuhteid.

Parlamendi hääletus Brexiti lõppsätete kohta lükati edasi 2019. aasta algusesse ja see lisab tulevikku ebakindlust. Parlamendi meelest on May plaan liiga leebe ning ohustab suveräänsust, mille säilitamise poolt rahvas hääletas. Juhul, kui see aga järgmisel hääletusel alamkojas läbi läheb, jõustuvad tingimused 29. märtsil. Tõenäolisemalt kiidetakse see heaks parandustega, misjärel on valitsusel 21 päeva aega tulevikuplaanide paika sättimiseks.

Theresa May Brexit deal

Brexiti mõju majandusele

Sõltumata sellest, kas May ja parlament jõuavad EL-iga kokkuleppele või mitte, sünnib Brexit niikuinii ja see tähendab Briti majanduse jaoks suuri muutusi.

Keegi ei oska ennustada, mida see täpsemalt tähendab, kuid arvamusi on palju ja sõltuvalt eksperdist on need väga erinevad. Pea kõik on siiski ühel nõul, et vähemalt algul tabab riiki selle poliitilise sammu järel majanduslangus.

Economic Impact of Brexit

Mõju kaubandusele

Euroopa Liidu liikmena nautis Suurbritannia seni kaupade vaba liikumist. Eesootav Brexit tähendab aga partnerite otsimist mujalt ja uute suhete loomist Euroopas.

Hetkel on riigi suurim kaubanduspartner (59,2 miljardit dollarit eksporti) Ameerika Ühendriigid ning nii see tõenäoliselt ka jääb. Kuid kaubavahetus teiste oluliste partnerite – sealhulgas Saksamaa ja Prantsusmaaga – võib oluliselt väheneda.

Tööhõive

Üks Suurbritannia lootusi seoses väljaastumisega on viimasel kümnendil vohanud immigratsiooni peatamine. Seoses sellega ennustatakse ettevõtetele tööjõupuudust. Nõustamisfirma Mercer uuringu põhjal on oodatav tööjõu kasv 2025. aastaks 820 000, mis on märgatavalt vähem, kui möödunud kümnendi kahemiljoniline pealekasv.

Tööhõive küsimus sõltub peamiselt sellest, millisele kokkuleppele jõuab Briti parlament Euroopa Liiduga. ÜK ettevõtetele oleks hea, kui kokkulepe lubaks ka EL-i tööjõu kasutamist, kuid rahvas peaks siis ikkagi teiste eurooplastega töö pärast võistlema. Brittide ootused Brexitile on suletuma majandusega riik, mis kasutaks tööjõuna rohkem kohalikku talenti.

Eluasemeturg

Seoses Brexitiga võivad Ühendkuningriigi eluasemeturul investeerijad pöörata pilgud mujale. Paljud ennustavad sealsele kinnisvaraturule järgnevateks aastateks raskeid aegu. Inglismaa Panga juht Mark Carney räägib lausa eluasemeturu kokkuvarisemisest, kus hinnad langeksid järgmise kolme aasta jooksul koguni 35%.

Tegelikult on see trend märgatav juba praegu, Brexiti eel, sest eluasemehinnad tegid septembris viimase kuue kuu kõige suurema languse – 1,4%. Üksikinvestorid ja koduomanikud on kinnisvaraturu suhtes väga ettevaatlikud. “Väheste meelest on kinnisvara ostmine praegu hea investeering,” märkis Samuel Tombs, ÜK juhtiv majandusteadlane Pantheon Macroeconomics nõustamisbüroost.

Intressimäärad

Pärast möödunudaastast viimase kümne aasta ainukest intressimäärade tõusu on need Brexiti lähenedes taas alla läinud. Räägitakse ka intressimäärade nulli langemisest. UBSi majandusteadlane David Tinsley märkis: “Suur isoleeritus [Brexiti tulemusena] võib tähendada umbes 3,0% SKP langust.” Tinsley mainis ka juba niigi rekordmadalaid 0,5% intresse, mis võivad väga kergesti nulli langeda, kui riigi majandus kõigub.

Samal ajal kui Brexit aitab ajalehti müüa, muretsetakse ka, et kogu teemaga seotud poliitiline poleemika mõjub riiki ähvardavale majanduslangusele veelgi. Poliitika ja majanduse tulevikuväljavaated on omavahel väga tihedalt seotud.

Mida tähendab see investorite jaoks?

Brexiti mõju üksikinvestoritele selgub tulevikus, kuid tõenäoliselt on see suur. Ühendkuningriik on alati olnud üks Euroopa Liidu majanduse keskpunktidest, pakkudes ohtralt töö- ja muid võimalusi. Kui ÜK enam Euroopa Liitu ei kuulu, võib see ohustada rahvusvahelist tööturgu ning suurfirmade majanduskasvu. See teeb investeerimise Suurbritannias väga riskantseks ning investorid võivad hakata otsima muid, vähem riskantseid investeerimisvõimalusi mujal.

Ühisrahastus

Brexit võib põhjustada suuremat investeerimist ühisrahastuses. Suurbritannia kodanikel ei pruugi suletud piiridega riigis olla väga palju finants- ega laenuvõimalusi.

Investorid jällegi hakkaksid otsima investeerimisvõimalusi paikades, mille majandus ei oleks nii ebakindel. Nagu ka varem mainitud, on mure kinnisvaraturu pärast suur, sest seda võib tabada Brexiti järel tohutu langus, kuid kogu majandusvaldkonnas on hetkel küsimusi rohkem kui vastuseid. See kõik kokku loob keskkonna, kus alternatiivsed investeerimismeetodid, nagu näiteks ühisrahastus, on ÜK kodanike jaoks kindlam valik.

Kas teised riigid astuvad samuti EL-ist välja?

Kõige suurem hirm Euroopa Liidu jaoks on, et Brexitiga seoses hakkavad ka teised riigid järjest liidust välja astuma. Meeleavaldajad Prantsusmaal nõuavadki juba riigi väljaastumist Euroopa Liidust, mis aga ei ühti Emmanuel Macroni arvamusega.

Me ei tea, kas Brexitist on ÜK-le kasu või mitte, ja kas nende otsus iseseisvuda niidab neid jalust või mitte. Kuid kindlasti jälgivad teised riigid valvsalt, mis pärast Brexitit juhtub, juhuks, kui ka nemad pevad hakkama rääkima EL-ist väljaastumisest.

Samal ajal on ÜK valitsus ja kodanikud ärevil oodates kaks aastat väldanud segadusterohke aja lõppu, mis on kohe-kohe jõudmas haripunkti. Hetkel saavad britid vaid loota, et väljaastumine Euroopa Liidust on tõepoolest neile kasulik.