Euroopa majandusuudised
Soome valitsus on veendunud, et suudab 2023. aastaks eelarve tasakaalu viia, kuid Rahvusvaheline Rahandusfond (IMF) ei ole selles nii kindel. “Valitsuse plaan eelarve 2023. aastaks tasakaalu viia tugineb uute töökohtade loomisel. Meie meelest peab Soome valitsus isegi tõenäolise majanduse ja tööhõive kasvu korral ikka 1% SKT-st 2023. aastal laenama,” ütles Rahandusfond. Suurema majanduskasvu asemel ennustab IMF Soome majandusele käesoleval aastal 1,25% ja tuleval aastal 1,5% kasvu, mis on mõlemad madalamad kui 2018. aasta 1,7% kasv. Hiljuti hoiti Soomes ära pühadekatastroof, kui saavutati kokkulepe riigi postiteenuse pakkuja Postiga ning lõppes 10 000 töötaja streik. Nii saadi aasta kiireimal ajal veel tööga järje peale.
Hispaanias on võimul ajutine valitsus ja Euroopa Komisjonile see ei meeldi. Nad ootavad stabiilse valitsuse moodustamist, kes suudaks riigi kasvava võla suhtes midagi ette võtta ning esitaks EL-ile ka eelarve kava. Hispaania võla ja SKT suhe on peaaegu 100%, mistõttu varitseb neid oht komisjoni laenureeglitele mitte vastata. EL nõuab Hispaanialt avalike kulude vähendamist, mis on seni olnud suurim võlatekitaja.
Eestilt oodatakse juba 2021. aastal Euroopa Liidu eelarvesse senisest suuremat panust, ehk 200 miljoni euro asemel 320 miljoni eurot. Peamine põhjus selleks on katta Suurbritannia Euroopa Liidust väljumisest tingitud puudujääki. Eesti saab ka erinevates valdkondades, nagu näiteks põllumajanduses vähem toetust, kuna riigi majandus kasvab oodatust kiiremini.
Bondora portfellide tootlus
Bondora tootlusmäärad olid võrreldes möödunud kuuga veidi madalamad. Sellegipoolest on nii 2018. kui ka 2019. aasta tootlusmäärad oma eesmärkidest kõrgemad.
Nagu ikka on tootlust illustreerivas tabelis ära toodud teatud ajaperioodil väljastatud laenude arv riigiti. Oranž tähendab vähem kui 50, sinine 51-200, ja valge rohkem kui <50 loans, Blue 51-200, and White >200 laenu.
Aastane tootlus
Muutus käesoleva aasta tootlusmääras oli vaid 0,7% ning jäi püsima 28,2% juurde. Eesti tootlusmäärad ei muutunud peaaegu üldse ning 2019. aasta oma oli 20,1%. Määrad erinevates riikides olid erinevad. Eestis oli kõrgeima tootlusega aasta 2017 (8,0%), Hispaania 2018. aasta tootlused on kõrgemad kui üheski teises riigis (29,0%) ning käesoleva aasta Soome tootlusmäär kõrgeim kui kusagil mujal (35,9%).
Kvartali tootlus
2018. aasta esimese kvartali määrad langesid veidi alla oma 12,3% eesmärki. Langesid kõigi nelja kvartali tootlused viimastel aastatel, kuid mitte rohkem kui 1%.
Soome
AA-reitinguga laenude tootlus 2019. aasta 2. kvartalis oli -2,2%, kuid see tulemus võib olla moonutatud, sest valimis oli vähem kui 50 laenu. Teistes reitingukategooriates, kus laene väljastati rohkem, püsis tootlus samal tasemel ning oli eesmärgist kõrgem. E-reitinguga laenude tootlus muutus väga vähe ja oli 26,4%. F-reitinguga laenude tootlus oli kõrgeim ja 41%.
Eesti
Eesti B-, C-, D- ja E-reitinguga laenude tootlused olid kõik kõrgemad kui oktoobris. Suurimad tõusjad olid B- ja C-reitinguga laenud, mis mõlemad kasvasid novembris 0,1%. E-reitinguga laenude tootlus oli endiselt kõrgeim ja 28,8%.
Hispaania
Hispaanias väljastatakse enim F-reitinguga laene ja nende tootlus tõusis 36,2% juurde, mis on 0,2% rohkem kui oktoobris. HR-reitinguga laenude tootlus langes kõige rohkem, kuid see oli siiski eesmärgist kõrgem ning 55,1%.
*Investeerimine on alati seotud riskidega ning investeeringud ei ole tagatud. Tootlus on kuni 6,75% aastas. Enne investeerimisotsuse tegemist tutvu ülevaatega riskidest, vajadusel konsulteeri finantsnõustajaga.