Hiina kavatseb kõrvaldada kogu välismaal toodetud arvutitehnika avalikest institutsioonidest ja ametitest. Varem on Hiina avalikus sektoris kasutatud HP, Delli ja Microsofti toodangut, kuid see heidetakse nüüd kõrvale. Hinnanguliselt vahetatake järgmise kolme aasta jooksul välja kuni 30 miljonit masinat.
Seda sammu võis tagant kiirustada USA keeldumine informatsiooni jagamisest Hiina tehnigahiiglase Huaweiga. Hu Xijin, Hiina Global Times ajalehe toimetaja on sellest ka varem kirjutanud:
“Tehniliste teenuste pakkumisest keeldumine Huaweile oleks Hiina teadus- ja arendustegevuse ning siseriiklike kiipide jaoks pöördeline samm,” ütles ta sotsiaalmeedia postituses. “Hiina rahvas ei looda enam USA tehnoloogia jätkuvale kasutamisele.”
Samm toetab Hiina soovi saada tehnoloogia valdkonnas maailma liidriks. Algatuse “Toodetud Hiinas 2025” eesmärk on kaotada vajadus tehnikatoodete impordiks 2025. aastaks. Mittepooldajate meelest on see maailmakaubandusele ülimalt ohtlik.
Apple jätkab finantsteenuste pakkumist oma klientidele. Juba 2020. aasta algul plaanitakse Apple Cardi kaudu võimaldada klientidele iPhone’i ostu puhul intressivaba järelmaksu. Selle ettepaneku tegi Apple’i tegevjuht Tim Cook. Lisaks teenivad Apple Cardi kliendid teatud ostudega 3% toodete hinnast tagasi Daily Cash rahas.
David Solomon, Apple’iga koostööd tegeva Goldman Sachsi tegevjuht rääkis Apple Cardi suurest edust:
“Vaid kolme lühikese aastaga on Marcuse platvormil hoiustatud 55 miljardit eurot ning väljastatud viie miljardi dollari eest laene, oleme loonud uue krediitkaardi platvormi ning lükanud käima Apple Cardi,” ütles Solomon telefonikõnes ja lisas: “See suur nõudlus teeb meile vaid heameelt. Oleme rahavoogusid hallanud väga mõistlikult ning emissiooni standardeid ohtu seatud ei ole.”
Finantsheaolu kohapealt on Saksamaa ja Austria esikohal. Hiljutine Rootsi ettevõtte Intrum AB küsitlus uuris Euroopa tarbijatelt, milline on nende arvete maksmise võimekus, kui kõrged on nende finantsteadmised, kuidas nad säästavad ja muid rahaga seotud küsimusi. Saksamaa ja Austria olid heaolu poolest esikohal, Kreeka ja Leedu nõrgimad.
Mõned tähtsamad uurimistulemused olid::
- 45% vastanutest väitis, et arved kasvavad kiiremini kui nende sissetulekud ja 43% tunneb, et rahamured mõjutavad nende üldist heaolu.
- 24% on viimase kuue kuu jooksul arvete maksmiseks raha laenanud või kulutanud ära kogu krediitkaardi limiidi, mis on 20% rohkem kui möödunud aastal.
- Kuigi elamiskulud tõusevad, säästavad 75% elanikest siiski osa oma palgast, kuid 52% neist ei ole rahul säästetava summa suurusega.
Ariel Investments tegevjuhi Mellody Hobsoni sõnul on maailmas leviv finantsteadmatus väga ohtlik, kuna inimestel puuduvad teadmised ja allikad oma probleemidega toimetulekuks.
EL plaanib Euroopa rohekokkulepet, mis hindaks täielikult ümber kogu regiooni majanduse eesmärgiga vähendada oluliselt süsiniku jalajälge. Eesmärk on vähendada EL-i süsinikujälge 2030. aastaks 50%. Osa kokkuleppest on juba 2021. aastal maksustada tooted, mis sisenevad Euroopa Liitu riikidest, kus puuduvad ranged süsinikuemissiooni nõuded.
EL-i Greenpeace’i kõneisik Franziska Achterberg leiab aga, et sellest ei piisa:
“Need eesmärgid [mida komisjon välja pakub] on hiljaks jäänud. Liiga palju jääb siin püüdluste tasemele, kuid me vajame käegakatsutavaid tulemusi. Meetmeid, mis muudaks neid tootmis- ja tarbimismustreid, mis meid sellesse olukorda toonud on.”
Väike muutus emissioonides on siiski toimunud, kuna nii USA-s kui EL-is kasutati vähem sütt. Sellegipoolest on nõudlus nafta ja gaasi järele väga suur ning see tähendab, et tekkivad kasvuhoonegaasid on endiselt probleem.
Euroopa pankadele on möödunud aasta olnud halb. Kokku on neis aastaga kaotatud rohkem kui 60 000 töökohta ning võrreldes 2008. aastaga on tööjõud vähenenud 20%. Üks peamisi põhjuseid selleks on negatiivsed intressimäärad, mistõttu pangad ei teeni enam kasumit.
Ja halvad ajad ei pruugi veel sugugi möödas olla:
Moody’s muutis küll oma hinnangut maailma pankadele sel nädalal negatiivsest stabiilseks, kuid hoiatab siiski, et kasumivahe euroala ja maailmapankade vahel süveneb ja seda hoolimata personalikulude vähendamisest. “Ümberstruktureerimine on hea võimalus kulusid kiiresti vähendada, kasum taastub ajapikku,” kirjutas analüütik raportis.
EL mängib endiselt mõttega asutada liikmesriikide pangandusühing, mis aitaks maksejõuetuid panku ning kaitseks hoiustajaid. Mitmetasandiline lähenemine sarnaneb Ühendriikide süsteemiga, mis on EL-i jaoks hea eeskuju parema panganduse korraldamisel.
* Investeerimine on alati seotud riskidega ning investeeringud ei ole tagatud. Tootlus on kuni 6,75% aastas. Enne investeerimisotsuse tegemist tutvu ülevaatega riskidest, vajadusel konsulteeri finantsnõustajaga.