Euroopa pangandushiiglane Deutsche Bank on taas raskustes. Kui pank teatas oktoobris 832 miljoni euro suurusest kahjumist 2019. aasta kolmandas kvartalis, mis oli analüütikute ennustatud 778 miljonist isegi rohkem, langesid ettevõtte aktsiahinnad 8%. Samas kvartalis kahanes Deutsche Banki käive 13%, samas kui Wall Streeti pankade oma tõusis keskmiselt 11%.
Pank ise väidab, et kahjum on normaalne ning kõik kulgeb plaanipäraselt:
“Kvartali tulemused on täpselt sellised nagu plaanitud. Kõik on suvel mainitud strateegiliste muudatustega kooskõlas,” ütles James von Moltke, Deutsche Banki finantsdirektor Annette Weisbachile CNBC-st.
Ta lisas: “Tulemus on tegelikult isegi ettevõttesisestest ennustustest parem ning stabiilne kapitali suhtarv 13,4% kinnitab seda.”
Oodatud 18 000 inimese asemel koondati viimases kvartalis vaid 1500, seega võivad Deutsche Banki halvimad päevad veel veel ees olla.
Deutsche Bank ei ole ainus virelev finantsinstitutsioon Euroopas. HSBC kasum langes kolmandas kvartalis 24%. HSBC finantsdirektor Ewen Stevenson teatas seepeale suurtest struktuurimuudatustest valdkondades, millega on raskusi:
“Tootlused on mõlemas valdkonnas väga, väga nõrgad. Peame need näitajad kuidagi üles saama, kuid ümberstruktureerimise tõttu on hetkel numbreid raske täpsemalt hinnata,” ütles ta ja lisas, et pank püüab tegevstruktuuri lihtsustada ja nii kulusid kokku hoida.
“Vaatame olukorda uuesti veebruaris, kui terve aasta tulemused on käes, kuid tõenäoliselt peame nende ärivaldkondade osas midagi ette võtma,” lisas Stevenson.
Ettevõttel on seljataga pöördeline suvi. Tegevdirektor John Flint lahkus ametipostilt vähem kui kaks aastat pärast alustamist ning pank teatas, et peab tööjõudu 2% võrra vähendama, mis tähendab rohkem kui 230 000 töötaja lahti laskmist.
Hiljutised valimised Saksamaa Tüüringi liidumaal näitasid, et Euroopas koguvad populaarsust nii vasak- kui paremäärmuslased. Sotsialistlik Vasakpartei võitis valimised 31%-ga häältest, kuid ka paremäärmuslik Alternatiiv Saksamaale (AfD) pälvis 23%, mis on varasemast tulemusest kaks korda rohkem.
See paneb poliitteadlasi muret tundma, et tsentristlikud koalitsioonid valitsustes jäävad minevikku:
“Selline tulemus ühel kohalikul valimisel oleks erand,” ütles Dr. Hendrik Träger, Leipzigi ülikooli Saksa ja Euroopa poliitika õppejõud DW-le. “Kui see aga juhtub juba kolmel kohalikul valimisel on tegemist üleriigilise trendiga.”
USA karmistab immigratsioonipoliitikat ja Hiina lõikab kasu üha suurenevast tehnikatalentide numbrist. USA president Donald Trump teeb kõik endast oleneva, et hoida hiinlasi USA tehnikaettevõtetest eemal, kuid ei suuda vältida talentide liikumist Hiina.
Enim puudutab see tehisintellekti valdkonda, ütleb Ning Tao, juhtiva Hiina tehisinitellektile keskenduva riskikapitali ettevõtte Sinovation Ventures juht ja osanik:
Tao ütles, et Hiinal võib Trumpi immigratsioonivastasest poliitikast kasu olla.
“USA peletab talente eemale, mis on meie jaoks suurepärane võimalus nad kõik Hiina tagasi tuua.”
Tao sõnul on see riigi jaoks võimalus jõuda valdkonna tippu.Hiina valitsus soovib 2030. aastaks olla tehisintellekti valdkonnas maailmas esikohal. Riigi sisemajanduslik koguprodukt on selleks ajaks eeldatavasti 150 miljardit dollarit.
Mitmed kõrgelt haritud võõrtöölised lahkuvad tööviisa lõppedes vabatahtlikult Ameerikast, sest praeguses poliitilises olukorras oleks neil USA kodakondsust väga raske saada.
Uber laiendab tegevusvälja ja tahab saada ülemaailmseks tehnikahiiglaseks. Uus divisjon Uber Money annab 4 miljonile autojuhile võimaluse omada mobiilset rahakotti ning pangakontot, mis töötleb sõidutasusid vaid hetkega.
Uue divisjoni juht Peter Hazlehurst näeb siin võimalust näidata Uberit usaldusväärse finantsteenuste ettevõttena:
“Uber soovib pakkuda inimestele finantsteenust, mida neile varem pakutud ei ole,” ütles Hazlehurst telefoni-intervjuus.
Kaks aastat tagasi tahtis Uber tulla turule oma krediitkaardiga, kuid see ei pälvinud suuremat huvi. Lähitulevikus plaanitakse see mõte aga taaselustada ja loodetakse, et seekord leiab see rohkem kõlapinda.