Liitintress. Krediidireiting. Eelarve. Need on vaid mõned mõisted, mida suurem osa maailmast ei mõista. Miks? Puudulik finantsharidus, mis lisaks ei luba inimestel mõista ka seda, miks nende krediitkaardi intress nii kõrge on, või miks nad ei saa lubada endale elustiili, millest juba lapsena unistasid.

Finantsharidus

Süü ei lasu siin vaid ühel asutusel. Oma osa on nii lapsevanematel, koolidel kui valitsustel. Nad kõik peaksid panustama uue põlvkonna finantskirjaoskusesse. Täiskasvanutel võib korralik finantsharidus aidata vabaneda võlgadest ning saavutada rahaline sõltumatus.

Mis on finantsharidus?

Finantsharidus on finantsteemade selgitamine lastele ja täiskasvanutele lootuses, et see aitab neil oma rahaasjadega paremini toime tulla. Vajalike teadmiste abil saavad nad oma otsused paremini läbi mõelda.

Mõned finantshariduse põhitõed:

  • Säästmine – tulevikuks kõrvale panemine on kõige alus
  • Eelarve – kuidas koostada eelarvet ja sellest kinni pidada
  • Investeerimine – investeerimise kasud pikas perspektiivis, sealhulgas liitintress
  • Laenud ja võlad – mida võlgu olemine tegelikult tähendab ja kuidas laenu targalt kasutada
  • Finantsturvalisus – kuidas oma finantsinfot kaitsta

Finantsharidus ei ole aga mõeldud vaid algkooli tasemele. Seda on vaja ka täiskasvanuil, kellel seisavad ees tähtsad otsused nagu kodu- või autoost ning pensioniks kogumine.

Kõrgemate finantsteadmistega inimesed on paremini ette valmistatud ka rahalise kitsikusega toimetulekuks ning nad täidavad suurema tõenäosusega oma finantseesmärgid.

Ülemaailmne probleem

Finantsharidus on probleem kogu maailmas. Üldise finantsharidustaseme leidmiseks küsiti inimestelt erinevaid finantsvaldkonnaga seotud küsimusi. Nende teadmised, kellel suurem osa küsimustest vastamata jäi, loeti puudulikeks. Millised olid tulemused?

finantsteadmistega

Skandinaaviamaade nagu Taani, Norra ja Rootsi tulemused olid parimad ning 71% nende rahvastikust oli rahaküsimustes väga teadlik. Teised Euroopa riigid sellele tasemele ei küündi. Rumeenia (22%), Portugal (26%) ja Itaalia (37%) jäid kõik allapoole arvestust. Mida ida poole, seda kehvemad olid inimeste finantsteadmised – Ungarist ida poole ei ulatunud enam ühegi Euroopa riigi finantsteadmised üle 50%.

Nagu võis arvata, ei ole finantsteadmised kõrged ka Aafrikas ega Lõuna-Ameerikas, kus haridustase on niigi madal. USA-s võiksid inimesed aga olla rahaküsimustes tugevad, kuid finantsteadlikkuse protsent on seal vaid 57%, mis on sarnane Iirimaaga, kus see on 55%.

Mida teha?

Finantshariduse kvaliteeti saab parandada mitmel moel ja see tõstaks ka kogu maailma inimeste elukvaliteeti. Teadlikkuse tõstmiseks on vaja aga paljude erinevate osapoolte panust.

Valitsused

Finantsteadmiste tõstmine on hetkel paljude ametnike jaoks esmatähtis. Uurijad leiavad: “Poliitikud näevad finantshariduse vajalikkust ning mõistavad, kui oluline see tulevaste põlvede jaoks on.”

Valitsuste programmid, mis on suunatud just madala sissetulekuga inimestele, rõhutavad häid säästmisoskusi ja teadlikku laenamist. Teadlased soovitavad ka omalt poolt muutusi, mille abil finantsharidust esile tõsta.

Euroopa Liit avaldab regulaarselt ülevaadet finantshariduse strateegiate ning parimate praktikate kohta väljaandes “Finantsharidus kõigile”, mis on eelkõige mõeldud lapsevanematele ja õpetajatele. Finantsharidus varieerub Euroopas riigiti väga palju – mõnes kohas juurutatakse esimesi finantsteadmisi pakkuvaid õpetusi, teises uuendatakse ja täiustatakse juba olemasolevaid.

Valitsusvälised organisatsioonid

Lisaks valitsustele on finantshariduse arengus tähtis roll ka vastavatel organisatsioonidel. Junior Achievement teeb koostööd koolide ja õpetajatega aitamaks neil pakkuda paremat finantsharidust.

Euroopa kindlustusühenduste liit nimega Insurance Europe avaldas ka väljaande “Finantsharidus digiajastul. Euroopa kindlustusäride initsiatiivid”, mis toob välja erinevad algatused finantsteadmiste tõstmiseks ja kindlustuspõhimõtete mõistmiseks.

On olemas ka Euroopa finantshariduse platvorm, mille asutajad on erinevad finantsorganisatsioonid. Nende eesmärk on pakkuda noortele kvaliteetset finantsharidust ning sellega tõsta teadlikkust. Eestvedajate endi sõnul on platvormi mõte vahendada ideid, informatsiooni, nägemusi ja kogemusi ning julgustada vestlust Euroopa Liidu rolli osas finantsteadmiste edendamisel.

Koolid

Uuringud näitavad üheselt, et õpilased, kellele jagatakse koolis finantsteadmisi on finantsotsuste tegemiseks paremini ette valmistatud. European Banking Authority soovitus on, et EL seaks finantshariduse koolides esikohale ning on täheldanud, et õpilastele on nende teemade käsitlemine koolis väga kasulik:

finantsteadmis

Rahvuslikud järelevalveasutused on kas ise või sõltumatute ettevõtete abiga läbi viinud uurimusi hindamaks finantsharidusalgatuste tõhusust. Kooliprogrammide puhul testiti näiteks õpilaste teadmisi enne ja pärast programmi lõppu. Tulemused on olnud positiivsed.

USA-s on finantsharidus näiteks lausa kohustuslik, mitte lihtsalt soovituslik. Mõnedes osariikides pole keskkooli lõpetamine ilma finantskursust läbimata võimalik. Põhja-Carolinast sai just 20. osariik USA-s, kus finantsharidus on keskkoolis kohustuslik. Rahaküsimuste tõstmine õppekava keskmesse tagab minimaalse finantsharidustaseme kõigile. New Jersey astus sammukese kaugemale ning lisas finantshariduse tunnid juba põhikooli õppekavasse.

Perekond

Lisaks valitsustele ja koolidele peaksid laste finantsteadmistesse panustama ka nende vanemad. Finantsteadmiste omandamiseks pole keegi liiga noor. Mida varem oma lastega rahast rääkida, seda parem.

Lihtsad asjad, nagu miks on oluline säästa, või mida saab taskuraha eest osta, panevad neid rahast mõtlema. Kui varakult alustada, saavad teadlikust tarbimisest ja kogumisest eluaegsed harjumused.

Eriti teravalt kerkib probleem esile siis, kui lastest saavad noored täiskasvanud. Mitmed neist väidavad, et pole kunagi oma vanematega rahast rääkinud, seega on nad rahaküsimustes omapäi.

Tähtis on, kuidas õpetada

Finantsteadmiste viimine koolidesse ja peredesse on väga tähtis, kuid lõppkokkuvõttes loeb see, kuidas neid teadmisi edastatakse. Paljud programmid ja allikad, mida praegu kasutatakse pole sugugi tõhusad.

Bill Hensley, USA National Endowment for Financial Educationi president ja tegevjuht, leiab, et finantshariduse valdkonda tuleb tõhusamaks toimimiseks ühtlustada:

“Suurem osa praegusest finantsharidusest on lihtsalt finantsinfo vahendamine. See on küll oluline, kuid ei muuda oluliselt kellegi käitumist. Finantsinfo, -haridus, -heaolu, -oskused ja -võimed eksisteerivad küll koos ühes ökosüsteemis, kuid ei ole kõik üks ja seesama. Õpilaste teadlikkust ja enesekindlust tõstab see, kui teema kerkib hariduskeskkonnas esile regulaarselt. Nii tekib eduelamus, mis lõpuks suunab neid tegutsema oma parimais huvides olemasolevate võimaluste piires.”

On organisatsioone, kes pakuvad enda välja töötatud allikaid ja teejuhte finantsteadmiste õpetamiseks, mis sobivad suurepäraselt vanematele või õpetajatele, kes ei tea, kust alustada.

Lahendatav probleem

Pole kahtlust, et finantshariduse puudulikkus on ülemaailmne probleem. Olulisem küsimus on aga, mis me ette saame võtta? Haridus algab kodust. Vanemad võiksid oma lastega rahateemadest avatult rääkida juba väga noores eas. Koos valitsuste toetuse ja kooliharidusega võib olukord juba järgmise põlvkonnaga muutuda.

Finantsharidus ei ole sugugi kasutu informatsioon. Vastupidi, see õpetab, kuidas olla iseseisev ja kujundada endale parem elu. Kvaliteetne finantsharidus on kahtlemata parem meile kõigile.

* Investeerimine on alati seotud riskidega ning investeeringud ei ole tagatud. Tootlus on kuni 6,75%. Enne investeerimisotsuse tegemist tutvu ülevaatega riskidest, vajadusel konsulteeri spetsialistiga.