Kujutle maailma, kus kõik Sinu tehnikaseadmed on omavahel ühenduses. Äratuskell teavitab kohvimasinat, et on aeg hakata värsket hommikukohvi keetma. Printer ostab ise Amazonist uue tindikasseti, kui olemasolev hakkab tühjaks saama. Muruniiduk ütleb, kui ta vajab hooldust, enne kui midagi rikki läheb. Just sellist maailma püütaksegi luua asjade interneti abil. Maailma, kus tehnikaseadmed ja arvutid on omavahel ühenduses, muutes nii inimeste elu lihtsamaks ja pakkudes paremaid lahendusi ka ettevõtlusmaailmas.

Erinevate seadmete ühendamise võimalus on meeltmööda eelkõige neile, kes tehnikaga sina peal. Kuid see mõiste on raskesti arusaadav vanemale põlvkonnale. Kui arvestada ka turvalisuprobleeme, siis on asjade internetil veel kõvasti arenguruumi, isegi kui seda igapäevaelus juba kasutame.

Mis on asjade internet?

Asjade interneti eesmärk on lülitada füüsilised objektid internetivõrku. Põhimõtteliselt on võimalik asjade internetti lülitada mistahes voolulülitiga aparaat. See pakub tarbijatele ja ettevõtetele suuremat kontrolli oma asjade ja nendega seotud info üle, nagu näiteks temperatuur, asukoht ja muu. Andmeid kogutakse seadete küljes olevate sensorite abil, millega saab jälgida nende liikumist ja muud olulist infot. Seejärel saadetakse need andmed teistele seadmetele, mis analüüsivad seda ning teevad reaalajas kättesaadava info põhjal paremaid otsuseid.

Asjade internetiga hakati katsetama juba 1980. aastatel. Carnegie Melloni ülikooli tudengid tahtsid teada, mida toiduautomaatides on, ilma, et peaks ise automaadi juurde kohale minema ja võib-olla ka avastama, et lemmiktoodet seal üldse polegi. Nad paigutasid masinale sensorid, mis mõõtsid temas sisalduvat kaupa ja sellele infole pääses juurde kõikjalt. Eksperiment osutus tudengite seas väga edukaks. Üks tehnoloogia loojatest meenutab: “Sellest sai harjumus, kontrollida, kas Coca Colat ikka masinas on, enne kui alla läksid. Sa tahtsid ju, et Coca oleks külm.”

Ühe toiduautomaadi andmete kogumisest on saanud suur äri, mis kõigi ootuste kohaselt on 2023. aastaks väärt 318 miljardit dollarit. Iga päev lülitatakse võrku üha uusi seadmeid, nii et asjade internet vaid kasvab. Ootused on samuti suured. Kuna kõik asjade internetti ühendatud seadmed saavad omavahel suhelda, siis potentsiaal ebamugavuste vältimiseks ja probleemide sujuvaks lahendamiseks on suurem kui kunagi varem.

Lõputult kasutusvaldkondi

Kauba olemasolu kontrollimine toiduautomaadis oli vaid jäämäe tipp – asjade internetti saab kasutada veel mitmel moel jaseda on kümnendite jooksul aina arendatud. Vaatame paari näidet juba töötavatest kasutustest:

Laualambi disaini ei ole viimaste kümnendite jooksul oluliselt edasi arendatud. The Clapper tegi küll lambi sisse lülitamise teisest toa nurgast lihtsamaks, kuid see on siiski pigem lihtsalt trikk. Nüüd võid Sa oma lambi asjade interneti abil aga ühendada näiteks Amazon Alexaga ja juhtida oma lampi häälkäsklustega mitte ainult sisselülitamiseks vaid ka valguse mahendamiseks või selle värvi muutmiseks. See on vaid üks näide mitmetest asjade internetiga seotud võimalustest, mille hulka kuulub palju erinevaid lahendusi alustades nutikatest termostaatidest ja lõpetades kodu turvasüsteemidega.

Kõige rohkem räägitakse asjade internetiga seoses ilmselt ühendatud autodest, mis on nagu suured arvutid ning aitavad juhil muusikat striimida, tekste dikteerida ja isegi parkida. Loodetakse, et see kõik viib välja isejuhtivate sõidukiteni, kus juhid saavad lihtsalt sõitu nautida ja lõdvestuda, samal ajal kui IoT autot juhib. IoT suudab GPSi abil määrata auto asukohta, tee olukorda ja liiklust, nii et masin saab õigel teel püsimise ja turvalise sõiduga iseseisvalt hakkama.

Sarnaselt ühendatud autodele on olemas ka isesõitvad kahveltõstukid, mis juba praegu kõikjal maailmas laotööd oluliselt lihtsustavad. Töölistelt saadud juhiste järgi on tõstukid võimelised hindama, mida on vaja tõsta ning sensorite abil, mis hindavad objektide kaugust, suudavad nad vältida kokkupõrkeid. Uutes nutikates ladudes ei kasutata vaid isesõitvaid kahveltõstukeid, vaid ka riiulitesse paigaldatud sensoreid, mis jälgivad, kui palju on riiulis kaupa. Samuti kannavad töötajad aparaate, mis nindavad nende tervist. Ühendatud robotlahenduste kasutamine hiiglaslikes ladudes pakub näiteks Amazonile olulist konkurentsieelist.

IoT võib aidata vanuried, aga ainult siis, kui nad oskavad seda kasutada

Paljude jaoks on IoT põnev kontseptsioon, mis võib muuta kogu suhtlust meid ümbritsevate objektidega. Teistele on see aga hirmutav mõte, mis pigem ulme kui reaalsus.

Tänapäevane asjade interneti tehnoloogia nõuab endiselt seadistamist ja paigaldamist, mistõttu väheste tehniliste oskustega inimesed väldivad seda. Pealegi ei ole ühendatud seadmeid ka alati lihtne kasutada. Neid murekohti on rõhutanud New Relic, Inc. peatoimetaja Fredric Paul:

“Ükskõik kui lihtne Amazon Echo ka ei tunduks, kui me temast räägime – “Alexa, mängi klassikalist muusikat!” –, siis on asi alati pisut keerulisem. Mis saab siis, kui oled näiteks unustanud loo, mida soovid, et aparaat mängiks? Alexa ekraanita liides ei tee CD- või vinüülikollektsioonis pöidla abil tuhnimist just lihtsaks. Samuti võib võrguhäirete korral häälkäsklustega seadetest saada kiiresti kafkalik tuleproov.”

Huvitaval kombel on aga see tehnoloogia, mis tundub nii hirmutav, just see, mis võiks vanemate inimeste elu oluliselt lihtsamaks teha. On olemas terve hulk rakendusi, mille abil IoT seadmed võiksid parandada vanurite tervist ja elukvaliteeti. Kuigi häälkäsklusega süsteeme võib olla raske kasutada, siis selliste asjade nagu tualettpaberi või toidukaupade tellimine vaid paari sõnaga parandaks oluliselt kõigi nende elu, kellele need toimetused raskusi valmistavad. Ühendatud seadmed võivad isegi ravimeid õigesti annustada ning hinnata üle 65-aastaste inimeste kukkumisriski.

Turvalisusprobleemid

Asjade internetti lülitamine aga loob häkkeritele ja pahalastele väravaid, mille kaudu meid rünnata. Turvalisusprobleemid on ekspertide hinnangul asjade internetiga seoses üks põhilisi murekohti. Kahjuks ei ole IoT veel piisavalt turvaline. Ühes uuringus leiti isegi, et 48% ettevõtetest, kes kasutavad asjade internetti, ei oma süsteemi, mis aitaks neil tuvastada, kas nende võrku on sisse häkitud või mitte.

Lood asjade interneti võrgustikku sekkumisest meenutavad õudusfilme.

Suurim DDoS rünnak ajaloos, mis halvas suure osa internetist, arvatakse olevat alguse saanud just asjade interneti kaudu nakatunud seadmetest. Viirus tuvastas ühendatud seadmed ning viis rünnaku ellu kontrollides ligi 100 000 aparaati.

Arvad, et Sinu IoT sõiduk on turvaline? Mõtle veelkord. Näitamaks, kui haavatavad on IoT võrku lülitatud masinad, võtsid häkkerid enda kätte kontrolli ühe Jeepi üle, milles istus reporter ja sõidutasid selle teelt välja (reporter ei saanud vigastada ja teadis, et rünnak toimub). Häkkerite kontrolli all oli auto rool, pidurid, raadio ja kõik muu, mida nad soovisid. Hirmuäratav mõte igaühe jaoks, kes autot juhib.

Mõned rünnakud võivad tunduda väikesed, kuid seavad siiski kahtluse alla IoT tehnoloogia turvalisuse. Soomes lülitasid novembris häkkerid välja kahe korterelamu küttesüsteemi. Sisse on häkitud ka ettevõtete ühendatud printeritesse, millega kurjategijad saavad ligipääsu tundlikele dokumentidele.

Samuti on ohus IoT teenuste kasutajate andmete privaatsus. IoT seadmetesse sisse häkkides pääsetakse ligi ka tundlikele isikuandmetele. Tegelikult ei ole selleks vaja isegi häkker olla, nagu nägime hiljutises kohtujuhtumis, kus Fitbitist võetud IoT andmeid kasutati mõrvari tuvastamiseks.

Nende ohtude eest saavad asjade interneti kasutajad end vaid vähesel määral kaitsta. Ettevaatusabinõude kasutuselevõtmine, nagu näiteks seadme andmete krüptimine ja turvalise võrgu kasutamine, on hea algus. Lisaks võiks kaitsta füüsilisi objekte. Mida avatumad seadmed on, seda lihtsamini nakatub võrk viirusega. Ühenduskohtade piiramine vähendab riske oluliselt.

Järeldus

Keskmine tarbija elab juba praegu asjade internetis. Mobiiltelefonid, autod ja nutikõlarid on vaid mõned näited kasutusvaldkondadest, kus juba eksisteerib asjade internet, mis loob pinnase veelgi enam ühendatud tulevikuks. Ettevõtetes on IoT aidanud oluliselt kaasa laotöö paremale toimimisele. Praeguste märkide järgi ei peata IoT arengut ükski turvalisusküsimus.