Öeldakse, et mida varem Sa millessegi investeerid, seda tulusam see Sinu jaoks on. See teebki IPO-d nii populaarseks. See on võimalus investeerida alustavasse ettevõttesse võimalikult vara ning teenida seeläbi ohtralt kasu. Kuid sugugi mitte kõik IPO-d pole nii tootlikud. Need investeeringud on tegelikult riskantsemad kui arvatakse. Kas IPO on nii hea investeering nagu räägitakse? Või on tegemist hoopis ilustatud riskiinvesteeringuga?

Investieren in IPOs

Räägime IPO-dest

Kui ettevõte kasvab on tal äritegevuseks vajaliku kapitali kokku saamiseks erinevad võimalused. Üks neist on väljastada võlakirju ning maksta kiirelt kätte saadud raha laenuandjatele hiljem intressidega tagasi. Teine võimalus on jaotada ettevõte aktsiateks ning müüa osa neist investoritele.

Seda meetodit tuntakse kui aktsiate esmast avalikku pakkumist (IPO). Nii omandavad aktsiaid ostnud investorid vastava osa ettevõtte omakapitalist. Kui ostad näiteks ühe Amazoni aktsia, kuulub sulle selle aktsia väärtusega võrdne osa Amazoni ettevõttest (mis, nagu Sa ilmselt isegi arvasid, on väga väike). Omakapitali müües saadakse raha äritegevuse edendamiseks.

IPO on ka suurepärane viis pakkuda varajastele investoritele, nagu riskikapitalistidele ja äriinglitele, võimalust kasu teenida. Kui ettevõte avalikul esmapakkumisel aktsiad väljastab, saavad investorid oma investeeringu väärtuses ettevõtte aktsiaid ja võivad need aktsiaturul maha müüa, kui ettevõte on börsile jõudnud.

Õigel ajal õiges kohas

Varjased IPO-investeerijad võivad teenida suurt tulu. Börsile tulevad ettevõtted on tavaliselt nii oma kasvu kui kasumi poolest tähelepanuväärsed.

Striimingu-televisiooni ettevõte Roku, näiteks, pani oma aktsiad esmakordselt müüki 2017. aastal hinnaga 14 dollarit tükk. Nüüd, kaks aastat hiljem, maksab nende aktsia juba 65 dollarit (artikli avaldamise hetkel) ega tundu lähiajal kuhugi kukkuvat. Twitteri aktsiahind oli esmasel avalikul pakkumisel 26 dollarit ja kuigi tee on olnud konarlik, siis praegu maksab nende aktsia rohkem kui 40 dollarit (artikli avaldamise hetkel). Ka Facebooki börsile tulek läks väga edukalt ning esialgu 38-dollarilisi aktsiaid müüakse nüüd peaaegu 200 dollariga (artikli avaldamise hetkel).

Selliseid edulugusid on lõputult ja need meelitavad investoreid ligi. Kuid iga eduka IPO kohta on ka mitmeid vähemõnnestunuid, mis toovad investoritele hoopis kahju.

IPO success stories

Ära usu meediakära

IPO-d on küll suurepärane investeerimisviis, kuid neid võib ümbritseda palju tühja juttu, mis ajab hinnad põhjendamatult kõrgeks. Isegi mainekate ettevõtete aktsiate hinnad on mõnikord pärast esmast avalikku pakkumist hetkega langenud, kuna ettevõte ise ja tema kindlustusandjad olid äri üle hinnanud.

Eriti õnnetud IPO-d on investoritele lausa miljonite dollarite viisi kahju toonud. Mitmed neist on seotud üles puhutud tehnikaäridega, mille aktsiate väärtus hinnati meediakära tõttu kõrgemaks kui ettevõte tegelikult väärt oli.

  • Pets.com kaasas oma IPO käigus 82,5 miljonit dollarit, kuid sellele järgnes kohe dot-com mulli lõhkemine ning nad lõpetasid tegevuse juba aasta pärast.
  • Kui sotsiaalmeedia ettevõtte theGlobe.com 1994. aastal börsile tuli, kerkis nende hind esimesel päeval üle 600%, mis on ajaloo suurim kasv. Kuid see ei kestnud sugugi kaua ning ettevõte lõpetas tegevuse 2007. aastal.
  • Internetipõhine logistikaettevõte Webvan.com oli üks esimesi toidukaupade kojutoomisteenuse pakkujaid, kuid võib-olla oma ajast ees. Nad kaasasid 1999. aastal 375 miljonit dollarit, kuid lõpetasid tegevuse vaid kaks aastat pärast seda. Ettevõte ei suutnud täita lubadust tarnida toidukaubad klientideni 30 minutiga või isegi kiiremini.

Lisaks on ka palju näiteid ettevõtetest, kes tulid börsile ega lõpetanud halvasti, kuid kelle väärtust siiski esialgu oluliselt kõrgemaks hinnati, kui nad tegelikult väärt olid. Snapchati väärtus tõusis esimestel kauplemise päevadel 2017. aastal 44% ja ettevõtte väärtuseks hinnati umbes 33 miljardit eurot. Pärast seda aga on neil olnud palju raskusi ning hetkel on aktsiad müügis 50% madalama hinnaga kui esmase avaliku pakkumise päeval, mil see oli 24 dollarit.

Seega on IPO-d küll ühed väga põnevad investeeringud, kuid statistika ütleb, et enamik neist pole oma turuhinna väärilised. Ühe uuringu väitel on IPO-investeeringute tootlus esimesel viiel aastal vaid 5%, samal ajal teenivad investeeringud sarnase suurusega ettevõtetes 12%.

Tootlus võtab aega

Investorid otsivad tihti kiireimat rahateenimise viisi. Teoorias tulusad IPO-investeeringud võivad reaalset kasu tuua aga alles aastate pärast. Seda seetõttu, et enamik ettevõtteid, kes esmakordselt oma aktsiaid avalikult pakkuma asuvad, ei ole küpsed ja kasvavad alles.

Võtame näiteks Apple’i. Ettevõte tuli börsile 1980. aastal, aktsia hinnaks 22 dollarit tükk. Hind käis üles-alla mitu aastat ega tootnud erilist tulu. 1987. aastal algas kasv, ettevõte jagas aktsiad väiksemateks osadeks ning investorid teenisid oma esimese kasumi.

Apple IPO

Järgmine kümnend aga oli taas aeglane ja Apple leidis end tõeliselt alles aastatuhande vahetusel. Dot-com mull ja sellele järgnenud krahh tegid aktsiatele palju liiga.

Sellele järgnes veel viis aastat seisakut, enne kui Apple hakkas omandama oma tänaseid mõõtmeid. Lõpuks hakkas aktsiahind vaikselt kasvama. Viimase 15 aastaga on Apple’i aktsiatest saanud ühed tulusamad. Seega, kui Sa oma Apple’i aktsiatele alates IPOst truuks jäid, oled praeguseks teeninud rohkem kui 50 000%. See tähendab, et 100-dollariline Apple’i IPO-investeering oleks praegu väärt 50 000 dollarit!

Nagu näed võib IPO-investeering olla väga tulus, kuid selleni jõudmine võtta kaua aega.

Olulisemad IPO-d lähitulevikus

IPO-maailmas teevad endiselt enim ilma tehnoloogiaettevõtted. Autojagamise firma Lyft tuli äsja börsile ja tema konkurent Uber võib sel nädalal oma IPO käigus kaasata kümnendi kõrgeima summa. Räägitakse ka Airbnbn kavatsustest sel aastal börsile tulla, kuid see ei pruugi enne 2020. aastat juhtuda. Asana projektijuhtimise tööriista väärtuseks hinnati just 1,5 miljardit dollarit ning ettevõte võib varsti korraldada aktsiate esmase avaliku pakkumise, kuid keeldub hetkel seda teemat kommenteerimast.

Kellelt aga enim avalikku esmapakkumist sel aastal oodati, oli Slack. Tavalise IPO asemel otsustasid nemad aga minna hoopis otsemüügi teed, kus ei kaasata mitte vahendeid, vaid müüakse olemasolevaid aktsiaid. See variant on oluliselt vähem kulukas kui aktsiate avalik esmapakkumine, kuid nii ei kaasa ettevõte kapitali, mis võib tulevikus karuteeneks osutuda.

Kõik mainitud IPO-d on seotud ettevõtetega, kellelt oodatakse palju ning nende seljatagune on kindel. Sellegipoolest ei saa nende edule täielikult loota ja nagu ikka tasub enne investeerimist end asjaga põhjalikult kurssi viia.

UBER IPO

Kuidas IPO-sse investeerida

Erinevalt aktsiaturul investeerimisest, kui ettevõte on juba avalik, võib IPO-sse investeerimine olla keerukas, eriti, kui investorid lausa võitlevad selle nimel, et oma käed aktsiatele külge saada.

IPO-sid pakuvad tavaliselt vaid teatud pangafirmad, kellel on juurdepääs aktsiatele. Need pangafirmad võivad investoritele ja investeeringu miinimumsummale aga piiranguid seada, sest IPO-investeeringuid peetakse väga ebakindlateks ja riskantseteks. TD Ameritrade on näiteks üks IPO-investeeringute pakkuja, kuid võimaldab seda vaid neile, kellel on pangafirma kontol vähemalt 250 000 dollarit, kes vastavad FINRA tingimustele ja on täitnud IPO-sobivuse ankeedi. Mõned ettevõtted jälle, nagu näiteks Fidelity nõuavad teatud kodumajapidamise varade olemasolu ja et IPO-l ostetaks vähemalt 100 aktsiat.

IPO-investeeringud on väga riskantsed, kuid võivad tuua palju kasu. Püüa end riskidega enne pea ees sisse hüppamist kurssi viia.

Tähelepanu: Postitus on üldhariv ja seda ei tohiks võtta kui ametlikku investeerimisnõuannet. Enne finantsotsuse tegemist pöördu professionaali poole.