Elame digiajastul. Kõik digitaliseerub, sealhulgas pangad. Päevad, mil maksete jaoks tuli raha välja võtta või sissemakse tegemiseks pangakontorisse minna, on möödas. Maksta saab kaardiga viibates või ribakoodi sisse skaneerides, ülekandeid teha mobiilirakendusega. Aga kas sellest piisab? Pangad ei ole enam rahamaailma ainsad tegijad. Pildile on ilmunud ka finantstehnoloogia, mis täidab pangateenuste lüngad, nagu kehvad veebikeskkonnad, puudulikud digivõimalused ja madalad intressimäärad. Kuigi ka pangad pakuvad järjest rohkem digiteenuseid, ei ole see võrreldav finantstehnoloogia ettevõtetega, mis elavad ja hingavad tehnika ja muutuste rütmis.
Fintech panganduse kasv
Digipanganduse turg on viimaste aastatega tohutult kasvanud, eriti hiljutiste sündmuste valguses. Nooremad põlvkonnad kasutavad lihtsaid ja mugavaid digilahendusi juba teismeeast peale ja nüüd, kus nad on jõudnud tööturule, suudab nende tehnikajanu rahuldada vaid digipangandus.
Digilahendused konkureerivatelt fintech-ettevõtetelt on eriti hästi vastu võtnud need inimesed, kellele traditsiooniliste pankade universaalsed lahendused ei sobi:
“Virtuaalsed pangad kinnitavad traditsiooniliste pankade kõrval kanda kõikjal maalmas. Nende uuenduslikkus ja piiramatu ligipääs teenivad hästi pangatuid ja alapangastatuid, immigrante, vabakutselisi ja sõltumatuid töövõtjaid ning väikeettevõtteid,” kirjutab Fintechtris toimetaja.
Kaasav, kliendikeskne ja tehnikapõhine lähenemine klientidele, kes otsivad pankadele alternatiivi ongi see, mis aitab fintech ettevõtetel tavaliste pankade kõrval edu saavutada.
Fintechi kasutajakogemus on parem
Hiljutine Bank Directori uuring USA-s näitas, et 59% tarbijatest on nõus tarbima suure tehnikaettevõtte pangateenuseid. Arvestades seda, kui ettevaatlikud on inimesed investeerimise ja säästmise osas, on erakordne, et rohkem kui pooled vastasid sellele küsimusele jaatavalt.
Üks võimalikke põhjuseid selleks, on see, kui lihtne on neid integreerida. Näiteks Apple’i ja Goldman Sachsi koostöös loodud Apple Card. Apple võttis oma minimalistliku disaini ning tegi nii, et iPhone’idega saab ka maksta. Selleks kasutasid nad telefonides juba olemasolevat tehnoloogiat ning lisasid sellele Goldman Sachs’i reputatsiooni finantsinstitutsioonina ja tarbija ei pidanud mingit vaeva nägema:
“Kasutajad sisenevad oma rahakoti rakendusse iPhone’is, klõpsavad Loo konto, täidavad vajaliku info (millest suure osa leiab rakendus ise) ja vajutavad Nõustu. See on nii mugav ja lihtne, et selle kasutajatel saab olema raske varasemate maksemeetodite juurde tagasi pöörduda,” kirjeldati uuringus.
Kui võrrelda nüüd seda pankade aegunud süsteemide ja madalamate intressimääradega, siis ongi selge, miks inimesed investeerivad ja säästavad oma raha pigem tehnikahiiglaste kui pankade juures.
Apple ei ole jäänud ainsaks tehnikaettevõtteks, keda finantsvallas edu saadab. ÜK uuspank Revoluti käive on samuti oluliselt tõusnud ning võrreldes 2018. aasta 63 miljoni euroga 2019. aastaks 177 miljonini kolmekordistunud. 2019. aasta lõpus oli neil üle kaheksa miljoni kasutaja ning see number vaid tõusis. Pangad kaotavad ning inimesed usaldavad finantstehnoloogilisi ettevõtteid üha enam.
Nii lihtne see kõik siiski pole
Kuigi keegi uuspankade usaldusväärsuses ega nende võimes pangandust muuta ei kahtle, on tänavune aasta neile siiski väga raske olnud, eriti neile, kes veel kordagi kasumit pole teenida jõudnud. ÜK tõusvad tähed Revolut ja Monzo said mõlemad kriisis tugevasti kannatada. Uus normaalsus, kus inimesed kulutasid ja hoiustasid vähem, viis alla nende käibe. Fakt, et nad tegutsevad endiselt miinustes, tegi asja vaid hullemaks.
Ajakiri Forbes on kirjutanud, et inimesed ei ole veel valmis traditisoonilistest pankadest loobuma ja see ei tule uuspankadele kasuks: “Normaalne elu taastub ning koroonapandeemia on tugevdanud sidet ettevõtete ja tehnoloogiatega, mis meid kriisis kõige rohkem toetasid. Suhe uuspankadega aga pole karantiini tõttu tugevnenud.
Finantskriis ja see, kui tarbijaid neid ei toeta, teeb uuspankade elu raskeks.
Pangad panevad vastu
Traditsioonilised pangad ei tee aga finantstehnoloogia ettevõtete elu lihtsaks. Nad on konkurentsist teadlikud ega kavatse ilma võitluseta alla anda. Madalamad teenustasud, uued tehnilised lahendused ja olemasolevate digivõimaluste täiustamine on vaid mõned näited strateegiatest, mida pangad oma klientide hoidmiseks kasutavad. Mõned pangandusettevõtted on isegi ostnud osaluse või investeerinud fintech-ettevõtetesse, et samuti uue põlvkonna tehnoloogiast kasu lõigata.
Pankadel on lihtsalt nii palju raha ja nii palju kogemusi, et see annab neile finantsvaldkonnas tugeva eelise. “Ajaga pankade ja klientide vahel tekkinud usaldust on fintech-ettevõtetel raske murda,” teatab American Banker.
Mõneti üllatav oli sama uuringu tulemus, milles selgus, et avalik arvamus pankadest on küllaltki positiivne. Küsimusele, kuidas pangad digitaliseerimisega toime tulevad, vastas vaid 11% Bank Directori uuringus osalenud inimestest, et pangad on ajast maha jäänud. Ilmselt ei hakka siis kliendid veel nii pea oma kontosid sulgema, isegi kui nad samal ajal investeerivad hea meelega fintech ettevõtetesse.
Kes saab oma raha eest rohkem?
Hetkel on veel vara öelda, kes sellest heitlusest võitjana välja tuleb. Kas pangad ja finantstehnoloogia hakkavad eksisteerima kõrvuti, pakkudes kumbki oma maailma parimat? Või võtavad pangad tehnoloogilised uuendused nii omaks, et saavad tihedale konkurentsile vastu? Võib ka juhtuda, et finantstehnoloogiast sünnivad uue põlvkonna pangad, mis jätavad traditsioonilised pangad mineviku hõlma. Me ei saa teada, mis tulevik toob, kuid väga põnev on see küll.