Kliimamuutus on tänapäeva maailma üks kuumimaid teemasid. Ühed marsivad tänavatel ja avaldavad meelt, teised aga ei näe selles muud kui mööduvat hullust, mis varsti unustusehõlma vajub. Teadus ja numbrid aga on selged. Kliimamuutus ei ole kuhugi kadumas ning, kui me midagi ette ei võta, võib meie planeet sellisena, nagu teda tunneme, olla hukkumas.

kliimamuutus

Mis on kliimamuutus?

Kliimamuutust (või kliima soojenemist) põhjustab Maa pinnatemperatuuri tõus. Esimest korda kasutas kliimamuutuse sarnast terminit 1966. aastal Maailma meteoroloogiaorganisatsioon kirjeldamaks pikaajalisi kliimamuutusi, sõltumata nende põhjustest. 1970. aastateks aga oli selge, et inimtegevus mängib Maa ökosüsteemides suurt rolli.

Teadlased uurisid seda fenomeni juba kümneid aastaid enne seda, kui kliimamuutuse termin lõpuks päriselt kasutusele võeti. Aastal 1820 tuvastas prantsuse füüsik Joseph Fourier kasvuhoone-efekti. Seejärel leiti mitmete katsete kaudu gaasid, mis päikesevalgust endasse imevad ning kliimamuutust tekitavad.  1800. aastate lõpul aga ei näinud keegi selles probleemi, pigem vastupidi. Rootsi keemik Svante Arrhenius kirjutas: “Süsihappe [CO2] koguse suurenemine atmosfääris näitab, et võime tulevikus nautida oluliselt soojemat kliimat ja seda eriti maailma külmemates paikades.”

Alles 1980. aastatel hakkasid teadlased selles ohtu nägema. 1988. aasta suvi oli enneolematult kuum ja NASA teadlane dr. James E. Hansen rõhutas enda ja NASA ühist seisukohta: “Oleme 99 protsenti kindlad, et see soojenemine ei ole looduslik ega loomulik, vaid tingitud süsihappegaasi ja muude kunstlike gaaside koguse suurenemisest atmosfääris.”

Rohkem kui 30 aastat ja sada miljonit dollarit uuringuid hiljem on Hanseni nimetatud probleem endiselt päevakorral.

Kas see on inimeste süü?

Kliimamuutuse põhjuste kohta levib kaks teooriat. Ühe kohaselt oleks Maa temperatuur tõusnud ka ilma inimtegevuseta. Teise järgi on fossiilkütuste kasutamine, arutu põllumajandus ja muu inimtegevus aga kliimamuutuse otsesed põhjustajad.

Tõde jääb nende kahe vahepeale. Looduslikel kliimamuutuse põhjustajatel, näiteks intensiivsemal päikesekiirgusel, on tõepoolest selles oma roll, kuid inimtegevuse negatiivsetest tagajärgedest ei saa siiski üle ega ümber.

Viimase 800 000 aasta jooksul ei ole Maa atmosfääris kunagi olnud rohkem kui 300 osa süsinikdioksiidi miljoni kohta. Praegu on neid seal umbes 420 ja see number kasvab. CO2 allikad on erinevad ja fossiilkütuste oma on teistest kergesti eristatav. Seega võime olla kindlad, et fossiilkütuste põletamine ja süsinikdioksiidi tõus atmosfääris on omavahel otseselt seotud. Arvutitega on loodud ka mudeleid, mis jäljendavad kliimamuutuse mõjusid ilma inimeste sekkumiseta ja koos sellega.

Kliimamuutuse võimalikud mõjud

Erinevalt teistest maailma mõjutavatest probleemidest võib kliimamuutus puudutada igat inimelu valdkonda ning kasvõi väike Maa pinnatemperatuuri tõus omada mõju kogu planeedile.

potential impacts of climate change

2019. aastal koges Euroopa rekordilist kuumalainet. See tekitas probleeme õhuliikluses, põhjustas viljavarude kadu ja teisi kahjusid. Kui kuumalaine Euroopas oli möödunud, liikus soe õhk Gröönimaale ning hakkas seal rekordkiirusel jääd sulatama.

Väikeseid muutusi võime näha juba praegu. Hooaajalised allergiad on üha tavalisemad, sest õietolmu hooaeg kestab soojema ilma tõttu kauem ja see tähendab haiglatele rohkem patsiente ning toob kaasa allergilise astma puhangu. Puugi- ja sääsehammustustest tekkinud haiguste hulk on juba rohkem kui kahekordistunud ning tõuseb jätkuvalt. Suurema CO2 sisaldusega aladel kasvatatud toit sisaldab vähem toitaineid ning see põhjustab raua-, tsingi- ja valguvaegust. Kliimamuutuse tagajärjel tekkinud metsatulekahjude ja orkaanide käigus kaotavad inimesed ka kodusid.

Ometi leidub neid, kes kliimamuutusesse ei usu

Vaatamata uurimustele ja andmetele, mis kliimamuutuse negatiivseid mõjusid tõestavad, leidub siiski väike hulk inimesi, kes seda kõike ei usu. YouGov-i läbi viidud uuringu järgi on 0%–6% inimestest veendunud, et hetkel kliimamuutust ei ole. Mõnedes riikides on see levinum kui teistes. Norras ja Saudi-Araabias usuvad näiteks vaid 35% inimestest, et kliimamuutuse peamine põhjustaja on inimene.

Üks suurimaid kliimamuutuse eitajaid on USA president Donald Trump. Ühendriikide teadlased ei anna küll ühtegi põhjust kahtlemiseks, kuid presidenti nad ei veena. Trump teatas koguni, et järgmisel G7 tippkohtumisel ei tule kliimamuutus arutlusele, kuigi sellest on seal alati palju kõneldud.

Brasiilia valitsus peab samuti majanduskasvu kliimamuutuse vastu võitlemisest olulisemaks. President Jair Bolsonaro sõnul lämmatavad kliimamuutusega seotud algatused majandust ning ta otsustas suurendada nii põllumajanduse kui ka kaevanduse osakaalu põlisaladel ja vihmametsades.

Isegi Google on poliitiliselt panustanud mitmetesse ettevõtetesse, kus tegeletakse kliimaalaste õigusaktide vastu võitlemisega, sealhulgas Competitive Enterprise Institute ja State Policy Network, kes on mõlemad aktiivselt töötanud Ühendriikide varasema presidendi Barack Obama keskkonnakaitse meetmete vastu.

Kas kliimamuutus on tõesti nii ohtlik

Lühidalt öeldes on küll. Kui me kliimamuutust peatada ei püüa, võib sellest saada selle aastatuhande suurim probleem. Tegelikult toimuvad muutused meie eludes juba praegu. Looduskatastroofid, nagu orkaanid ja metsatulekahjud on osalt kliimamuutuse tagajärjed. 2017. aastal leidis ainuüksi Ameerikas aset 16 looduskatastroofi, millest tõusis 1 miljardi dollari väärtuses majanduslikku kahju.

Vaid 1,5-kraadine temperatuuri tõus võib tähendada kuni 30% liikide väljasuremist. Veelgi suurem temperatuuri tõus võib ökosüsteemidele lausa hukatuslikuks saada. Mere ökosüsteemides, näiteks, esineks rohkem haigusi, väheneks ookeani tootlikkus ning muutuks kogu toiduvõrgustiku ökosüsteem.

Uuringud ütlevad üht: kui me ei piira Maa pinnatemperatuuri tõusu, nii et see jääks 1,5ºC piiresse, ootab meid ees tõsine probleem.

Mida ettevõtted saavad teha

Ettevõtetel on selles kõiges suur roll. Hinnanguliselt ongi 71% kogu maailma kasvuhoonegaasidest alates 1998. aastast tekitatud vaid 100 ettevõtte poolt. Kui nemad midagi ei muuda, pole meil sellelt uppuvalt laevalt suurt lootust pääseda.

Toidutööstuses katsetatakse uut taastava põllumajanduse meetodit, mis eemaldab süsiniku atmosfäärist ning säilitab selle hoopis pinnases. Ülemaailmne toidutootja General Mills kavatseb seda meetodit rakendada 4000 ruutkilomeetril oma põllumaast aastaks 2030.

Üle 150 ettevõtte tahab üle minna 100% taastuvenergiale ning on kirjutanud alla RE100-le ehk algatusele, mille eesmärk on viia korporatsioonide süsinikuemissioon nulli.

Mida üksikisikud teha saavad

Üksikisikute jaoks on asi lihtne: mida vähem süsinikku oma igapäevaeluga toodad, seda väiksem on Sinu osa kliimamuutuses. Olulisim muutus, mida teha saad, pole aga sugugi ootuspärane.

contribute to climate change

Raamatus “Drawdown” nimetab autor Paul Hawken kõige olulisemaks sammuks kliimamuutuse vastu vastutustundlikku jahutusainetest vabanemist. Sellest on vähe räägitud, kuid konditsioneerides ja külmkappides leiduvatest fluorosüsivesinikest õigel moel vabanemine võib olla kaalukaim otsus kliimamuutuse vastu võitlemisel. ÜK-s, näiteks, saab neid keskkonnasõbralikult käidelda vastavates asutustes väikese tasu eest.

Lisaks saab igaüks kliimamuutust mõjutada ka muude, juba laialt tuntud vahenditega. Meie ökoloogilist jalajälge vähendab oluliselt see, kui lendame vähem lennukiga. Vahe võib olla väga suur, kuna ühe lennu süsinikuemissioon on suurem kui keskmise kodaniku oma kaheteistkümnes maailma riigis.

Teine oluline tegur on toitumine. Lihatööstus koormab keskkonda, kuna vajab tootmiseks oluliselt rohkem süsinikku. Kliimamõjude vähendamiseks peaks keskmine inimene sööma “75% vähem veiseliha, 90% vähem sealiha ning poole vähem muna”.

Probleem ei kao

Kliimamuutuse fenomeni on uuritud aastakümneid. Ja kuigi mõnede meelest on kõrgemad temperatuurid ja kliimakatastroofid vaid Maa loomulik areng, on selge, et inimestel on selles kõiges oma osa.

Mitmed riigid kirjutasid alla Pariisi kokkuleppele, millega püütakse piirata Maa temperatuuri tõusu üle 1,5°C. Peamiselt on kliimamuutuse vähendamine aga ettevõtete ja üksikisikute kätes, kes saavad oma tegudega muuta ajaloo kulgu ning hoida ära õudused, mida ülekuumenev planeet endaga kahtlemata kaasa toob. Kui ei, võib see olla inimkonna lõpu algus.