Kas peaksid lapsele iga kuu taskuraha andma?

Finantsnipid

Kooliaasta on edukalt alanud ja seega just õige aeg rääkida rahast, haridusest ja perest. Loomulikult vajavad lapsed veidi kulutamisraha erinevate tegevuste, asjade ja vidinate jaoks. Ent mida suuremaks nad kasvavad, seda keerukamaks läheb pere eelarve planeerimine. Seega võivad paljud vanemad leida end ajatu küsimuse eest – kas anda lastele taskuraha iga kuu, nädal või päev (või kas üldse)?

swwet-money-piglet

Arvamusi sel teemal on erinevaid ning rääkisime mõnede lapsevanemate ja täiskasvanutega, et uurida, mida nemad asjast arvavad. Me ei hakka siinkohal süvenema laste psühholoogiat puudutavatesse küsimustesse, kuid jagame siiski pisut nõu ja näiteid, vaatame ja kaalume erinevaid võimalusi ning arutame, kuidas võiks taskuraha aidata lapsi täiskasvanueluks ette valmistada.

Mõnedes koolides puudutatakse rahateemat, kuid üldiselt on laste finantsharjumuste ja -vastutuse kujundamine siiski lapsevanemate või hooldajate kätes. Sellele võib läheneda – ja lähenetaksegi – erinevalt, kuid paljud pered õpetavad rahaga ümberkäimist lastele just taskuraha abil (olgu see siis igakuine, -nädalane või -päevane, või hoopis tööpõhine). Lapsed peaksid teadma, kuidas raha säästa, arukalt kulutada ja sellega vastutustundlikult ümber käia. See teeb kohanemise täiskasvanueluga palju lihtsamaks, samuti aitab see kujundada arusaamist sellest, kuidas rahamaailm toimib, kui ees seisavad sellised tähtsad otsused, nagu karjäärivalik, majaost ja maksude maksmine.

planning-for-finance

Vanemate kohuseks on õpetada lastele ka perekonnaväärtusi ning nende rolli majapidamises. Paljud on seda meelt, et tingimusteta taskuraha andmine võib lapsele halvasti mõjuda ja ta ära hellitada. Kuid iga tehtud kodutöö eest raha anda pole samuti hea mõte. Enamik inimesi, kellega rääkisime, leidsid, et kodutööd peaksid olema osa lapse elust, miski, mida nad teevad peres osalemiseks. See õpetab vastutust ja valmistab neid ka tulevikuks ette (täiskasvanutena ei saa me palka ega autasu – kohe kindlasti mitte igapäevaselt – selle eest, kui oma asjad ära koristame või peret aitame).

dirty-dishes

Enamik peresid, kellega rääkisime, andsid lastele taskuraha, kuid kõigil oli erinev arvamus selle kohta, kuidas seda tegema peaks ja kas see on kasulik. Vaid mõnes peres anti taskuraha iga nädal või iga päev vastavalt tehtud kodutöödele, või ainult tehtud töö põhimõttel, enamik rakendas erinevaid meetodeid läbisegi. Allpool on ära toodud mõned poolt- ja vastuargumendid seoses lastele taskuraha andmisega, mis ei ole küll professionaalsete finantsnõustajate või lapse arengu psühholoogidega kooskõlastatud:

Poolt

  • Taskuraha õpetab lapsele rahaga ringi käimist, säästmist ning vastustust. Kui lapsel on oma raha, millega katsetada ja eksida, siis õpib ta oma vajadusi planeerima ja raha arukamalt kulutama.
  • Kui laps saab iga päev natuke raha, siis ei ole tal vaja seda pidevalt küsida, kui ta midagi vajab või soovib. Nii õpib ta ise otsustama ja vajadusi prioriseerima.
  • Kui taskuraha on kodutöödega seotud, kujundab see arusaama töö ja palga vahelisest seosest. Lapsed õpivad, et raha tuleb teenida ja see aitab neid ka esimesteks iseseisvateks töödeks ette valmistada, näiteks lapsehoidmiseks, koertejalutamiseks, jne.
  • Kui taskuraha antakse õpitulemuste eest, võib see tõsta õppimissoovi. Siiski peaksid vanemad sel juhul arvestama ka muud kui ainult hindeid. Lisaks headele hinnetele tuleks tasustada ka rasket tööd ja tublit õppimist.
  • Osa taskuraha heategevusse suunamine õpetab lapsi arvestama abivajajatega ning aitab kaasa empaatiavõime tekkimisele. Lisaks erinevate heategevuslike eesmärkide tundmaõppimisele näevad nad, kuidas iga inimene saab midagi muuta.

begging-for-change

Vastu

  • Kui taskuraha anda iga päev ja tingimusteta, võib see tekitada lapses tunde, nagu ta ei peakski seda kuidagi ära teenima. On tähtis, et lapsed mõistaksid töö olemust ja seda, et raha tuleb teenida, muidu võib neil tulevikus olla raske tööd hoida, veelgi enam karjääri teha.
  • Kui taskuraha on 100% kodutöödega seotud, võib see õõnestada pereväärtuste kasvatust, sest lastele tundub, nagu nad peaks iga tehtud töö eest raha saama. Nad peavad mõistma, et mõnesid asju tehakse lihtsalt niisama ja nende eest ei saa tasu.
  • Kui laps on piisavalt säästnud ega vaja hetkel rohkem raha, võib langeda tema motivatsioon kodutöödes kaasa lüüa, õppida, või mis iganes muud tööd teha, millega taskuraha seotud on.
  • Igale lapsele taskuraha maksmine võib osutuda keerukaks, kui pere eelarves on raha on vähe (või pere on väga suur).

Võttes arvesse kõiki neid poolt- ja vastuargumente ning seda, et iga pere on erinev, panime kirja mõned mõtted, mis võivad teid parima taskurahasüsteemi loomisel aidata:

  • Taskurahasüsteem ei tohiks olla 100% tingimustel põhinev ega ka täiesti tingimustevaba, vaid võiks rakendada erinevaid süsteeme läbisegi ning arvestada, mis on Sinu perele parim.
  • Kaaluge taskuraha maksmisel ka laste vanuseid. Kindlalt paikapandud süsteem aitab vältida vaidlusi, sest see on kõigile mõistetav ja lapsed teavad, mida oodata.
  • Eristage perega seotud kodutööd (tööd, mida lihtsalt peab tegema, sest ollakse pereliikmed) ja tasustatud kodutööd (need, mille eest saab tasu)
  • Kui tahad õpetada lapsi ka näiteks lisandväärtust looma (mis tuleb hiljem töömaailmas väga kasuks), siis võid neid julgustada ise leidma töid, mida oleks tarvis teha ning Sulle selles osas ettepaneku tegema. Las nad leiavad mingi probleemi, pakuvad sellele oma lahenduse, näitavad, kuidas selle ellu viiksid ja ütlevad, millist tasu töö eest ootaksid.
  • Paigutage väike protsent tasukrahast säästudesse (võib teha lausa lühiajalisi ja pikaajalisi hoiuseid), mingi osa jätke kulutamiseks (taskuraha) ja kolmas osa annetage heategevusse. Väikelastega saab seda teha erinevate rahakassade abil ja suuremate puhul pangakontodega.
  • Kui tahad midagi eriti erilist (kuigi võib-olla riskida perekonnavaenu õhutamisega), võid katsetada ka ühisrahastuse põhimõtteid oma (ilmselt) vanemate laste vahel. See on väga hea viis, kuidas õpetada lastele investeerimist, intresside kogumist, ja muud taolist.

Ühisrahastus, ehk lühendatult P2P laenamine on lihtsalt öeldes raha laenamine veebipõhise teenuse kaudu, mis viib laenuandjad ja laenuvõtjad omavahel kokku. Kuna ühisrahastust pakkuvad ettevõtted (nagu Bondora) tegutsevad peamiselt veebis, on nad palju soodsamad kui tavalised finantsasutused. See pakub laenuandjatele (ehk investoritele) suuremaid tagastusmäärasid ja laenuvõtjatele madalamat intressi. Loomulikult on tehingutega seotud teatud riskid, sest laenuvõtjad võivad laenu maksmata jätta.

Kuid kasutades seda ühisrahastuse mudelit saavad lapsed teineteisele raha laenates pisut lõbutseda ja intressi teenida. Võib-olla on näiteks ühel lapsel väga suur soov osta uusi kingi. Tema, laenuvõtja, võib taotleda laenu õelt või vennalt, kellel on selleks vajalik raha olemas, viimane oleks sel juhul laenuandja. Laenuandja otsustab, kas tegemist on väärt investeeringuga või mitte, ning siis võite pereringis erinevaid riske ja kasutegureid hinnata ja otsustada mõistliku intressi kasuks. Loomulikult ei pea intressi maksma päriselt rahas. Seda võib teha kodutööde abil, näiteks pesta korra nädalas laenuandja ratast, kuni raha on tagasi makstud. Võite oma koduse ühisrahastuse teha nii lihtsaks või keeruliseks, kui soovite ja see võib olla suurepärane viis, kuidas lastele investeerimist õpetada.

children-looking-at-numbers

Siiski tuleks arvestada, et iga pere on erinev ja see, mis toimib ühes peres, ei pruugi töötada teises. Uuri, pea nõu ja arvesta oma eelarvega. Parima lahenduse leidmiseks on tähtis välja tuua ka lõppeesmärgid. Kas see õpetab mu lastele rahalist vastutust? Kas see aitab meil perena kõik tööd ära teha? Kas nii saavad lapsed oma asjad ostetud, ilma et peaksid pidevalt mind tüütama? Kas saan lubada lapsele igakuist, -nädalast või -päevast taskuraha? Kas see aitab laste teadlikkust tõsta ning hiljem ühiskonnas osaleda? Mis Sinu eesmärgid ka ei oleks, vaata, et lapsed teaksid ka lisaks “Kuidas?” küsimusele vastust küsimusele “Miks?”. Selgita neile, kuidas Sina ise oma valikuid teed, mida oled ja ei ole teinud selleks, et olla seal, kus Sa praegu oled ja miks on oluline õppida rahaga ümber käimist.

Samal ajal, kui Sinu lapsed (loodetavasti) rahamaailma tundma õpivad, võid Sina heita pilgu pikaajalistele säästmis- või investeerimisvõimalustele, et koguda raha näiteks nende tulevase ülikoolihariduse jaoks. Kuna traditsioonilised säästmismeetodid pakuvad pigem kehvemaid intresse, olgem ausad, siis võib olla pakuvad sulle huvi muud investeerimismeetodid. Ühisrahastus on suurepärane viis, kuidas käsi investeerimismaailmas valgeks teha ning siin on mõned nõuanded, kust alustada. Ei taha küll oma saba liiga palju kergitada, kuid meie uusim ja kõige populaarsem ühisrahastustoode, Go&Grow, on investeerimise väga lihtsaks teinud. Selle kohta võid lähemalt lugeda siin.