Keskmine taastumismäär võlamenetlusest aastatel 2014–2017 oli 46.3%

Tere tulemast lugema igakuist blogipostitust, milles räägime võlamenetlusprotsesside taastumismäärast. Järgnevalt vaatame, mitu protsenti põhiosast ja intressist saadi võlamenetlusest tagasi aastatel 2014–2017.

Recovery-rate-2018-jan

Miks näitas aasta 2017 kõige madalamat taastumismäära?

Esiteks tuleb tähele panna, et taastumismäär on alates 2014. aastast kergelt langenud. Siiski tuleb märkida, et äsja lõppenud aasta näitab peaaegu alati madalaimat taastumismäära. Lihtsalt selgitades on põhjus selles, et laen liigub alles läbi kolmeastmelise tagasimakseprotsessi ja ei tekita laenuandjale veel rahavoogu või on alles hiljuti seda tegema hakanud.

Aastatel 2014–2017 saadi võlamenetluse kaudu tagasi kokku 5 221 943,85 eurot.

2017. aastal oli kõrgeim taastumismäär Soomes – 54%

recovery rate-per-country-january-2018

Aastal 2017 saadi võlamenetluse kaudu tagasi kõige enam Eesti laenudelt, kogusummas 300 012 eurot. Suurim taastumismäär oli aga 54%-ga Soomes, kogusummana 254 997€. On oluline tähele panna, et need näitajad ajas muutuvad. Selgitame seda lähemalt alljärgnevalt.

Ajalooliselt on taastumismäär olnud alati suurim Eesti laenude puhul. Kui võtta näiteks 2014. aasta, on taastumismäär selle perioodi puhul 81% ning võlamenetluse kaudu on saadud tagasi suur summa 810 054€. Tagasi vaadates 2017. aastale, näeme, et taastumine on Eesti laenude puhul aasta aastalt tõusnud: on olnud enam aega tagasimaksete tegemiseks.

Miks on taastumismäär erinev eelmise kuu omast?

Kui kuu või aasta lõpeb, tuleb investoritele endiselt rahavoog ajast, mil laen välja anti. Näiteks võib siiani igakuist rahavoogu tekitada laen, mis läks võlamenetlusse aastal 2014. Muutuste kajastamiseks kogutakse ja värskendatakse seetõttu pidevalt andmeid.

Mis juhtub, kui laenuvõtja ei tee enam tagasimakseid?

Hiljuti avaldasime oma kolmeastmelise sissenõude- ja võlamenetlusprotsessi, mis selgitab täpselt, mis juhtub, kui laenuvõtja ei tee oma igakuist tagasimakset.