Kliimamuutusest mõeldes tulevad esmalt pähe sellega seonduvad sotsiaalsed tegurid. Kuid kliimamuutust võib vaadata veel ühe nurga alt ning selle roll kogu maailma tulevikus pole sugugi väike. Üha kasvav kliimaprobleem mõjutab kõiki ettevõtluse ja finantsturgude seotud tahkusid, alustades tarbijate nõudlusest, lõpetades investeeringutega. See arusaamine on finantstuleviku planeerimisel väga oluline.

Kliimamuutus

Mõju ettevõtlusele

Meeldigu see meile või mitte, ettevõtlust ootavad seoses kliimamuutusega ees suured muutused. Viimasel kümnendil on hakatud ettevõtetele soovitama oma tegevuse puhtamat korraldamist, millega kliimamuutuse vastu võidelda. Praeguseks on kliimamuutusest mööda vaadata lausa võimatu ning nii seaduseloojad kui ka tarbijad nõuavad ettevõtjailt kliimamuutuse osas aktiivset tegutsemist. Süsinikuemissioonid ei ole ainult keskkonna, vaid ka majanduse mure. Üksi USA-le lähevad nendega seotud kulutused maksma 250 miljardit dollarit aastas.

Kui ettevõte ei soovi oma CO2 kasutuse suhtes midagi ette võtta, muutub see nende jaoks oluliselt kallimaks. CO2 ja teiste kasvuhoonegaaside emissiooni hind tõuseb õige pea uute maksude tõttu lakke. Kanadas on juba kehtestatud 15–30dollariline maks ühe tonni CO2 kohta, mis piirab vastavate allikate kasutamist ning vähendab süsinikuemissiooni. Karmimaks muutuvad ka seadused energiatõhususe ja trahvide osas nõuetele mittevastavatele ettevõtetele.

Nõudlus selliste ettevõtete toodete ja teenuste järele, mis kasutatavad oma tegevuseks liigselt energiat väheneb kindlal sammul. Enim annab see tunda sisepõlemismootoriga autode puhul, millele eelistatakse elektriautosid, kuna nende süsinikuemissioon on tunduvalt väiksem, kuid võimsus sama.

Teine valdkond, mis muutusteks küps, on lihatööstus. Suur osa kasvuhoonegaasidest atmosfääris pärineb just sealt. Inimesed otsivad lihaasendajaid ning tarbivad vähem liha, sest see vähendab nende ökoloogilist jalajälge. Need, kes liha endiselt söövad, on teadlikumad ning valivad puhtad ja mahedad lihatooted.

Kõik see muudab nõudlust ja seda, kuidas ettevõtted töötavad, kirjutab kliimamuutuse vastu ühinenud linnade C40 Cities aruanne:

“Lõppkokkuvõttes on inimesed need, kes otsustavad, millist toitu nad söövad ja kuidas oma ostud teevad, et majapidamisprügi ei tekiks. Samuti on nende otsustada, kui palju nad uusi riideid ostavad, kas omavad autot ja kui palju lennukiga lendavad.”

Maksud, seadused ja tarbijate harjumused suunavad ettevõtlust olema kliimamõjude osas teadlikumad.

Rahandus

Erakorralised ilmaolud on finantsturgusid raputanud. Suured kindlustuslepped on metsatulekahjude, tsunamide ja orkaanide tõttu juba täiesti tavalised. See tõstab finantsasutuste riske, nad ei saa neid lõputult hajutada ja seistaksegi silmitsi suurte arvete tasumisega.

kliimaprobleem

Kõik see võib oluliselt muuta seda osa fintanstööstustest, mis puudutab kodulaenusid, kinnistuid ja elukindlustust. Kindlustusmaksed tõusevad ja seda eriti piirkondades, kus looduskatastroofid on tavalised. Ameerika Ühendriikides peavad seaduseloojad tegelema kindlustusfirmadega, kes püüavad tühistada kindlustuspakette neile koduomanikele, kes elavad suurema metsatulekahjuriskiga piirkondades. Mõnede arvamuste kohaselt ei tea keegi, mis valdkonnas toimub:

“Ettevõtted on hakanud oma vastutuse suurust mõistma ja nad on šokis,” ütles Rex Frazier, California Isikukindlustuse Liidust, mis esindab osariigi kindlustusettevõtteid. “Sellega tegeleb praegu väga palju inimesi.”

Kogu finantssüsteem võib olla ohus. Kui finantsasutused ei suuda riske hajutada, tuleb maksta suuri summasid. Näiteks on Austraalia metsatulekahjude tõttu esitatud vähem kui kahe kuu jooksul 297 miljoni dollari väärtuses nõudeid. See võib omakorda tuua kaasa kõrgemad krediidiriskid, hinnatõusu ja tarbimise languse, mis mõjub halvasti kogu majanduskasvule.

Ilmakatastroofid ja muutuv kliima võivad põhjustada järgmise finantskriisi.

Tööhõive

Traditsioonilised energiaallikad on aastaid olnud kohalikes majandustes tähtsad tööpakkujad. Söekavandustes ja nafta rafineerimistehastes, näiteks, on töötanud terve hulk töölisi üle kogu maailma. Need tööd aga ei ole mitte ainult ohtlikud, vaid ka tähtsust kaotamas, kuna traditsioonilistele energiaallikatele on tekkinud alternatiivid.

Tööhõive

Kliimamuutus mõjutab ookeani ja see omakorda kalastust. USA-s on kaluritel järjest vähem tööd. New Englandi osariigis, näiteks, on langus olnud 16% ning see on otsene kliimamuutuse tagajärg.

Euroopa suhtub sellesse küsimusse täie tõsidusega. Uus rohelepe näeb muuhulgas ette töötajate ümberkoolitamist ja investeeringuid kogukondadesse, kus tööhõive on oluliselt muutumas ning isegi töötajatele raha pakkumist.

Kliimapoliitika vastased kurdavad liigse töökohtade kao üle, kuid roheettevõtlus võib tegelikult neid juurde tekitada isegi rohkem, kui muutuste tõttu kaob. Ühe uurimuse kohaselt loob tuule-, vee- ja päikeseenergia (WWS) väga palju uusi töökohti ning on samas ka tõhusam kui tema eelkäijad:

Uusi püsivaid töökohti saab olema 28,6 miljonit tükki rohkem, kui muutuste tõttu kaob ning valdkonna maa ja ruumi jalajälg moodustavad vaid 0,17% ja 0,48% praegusest. Jätkusuutlik energia on soodsam, energiatõhusam ja loob ka rohkem töökohti kui praegune.

Investeerimine

Investoritel tuleks enne maailmamajanduse tulevikku investeerimist kindlasti arvesse võtta kliimamuutust ning selle mõjusid. Fossiilkütuste tootjad, kellel puuduvad muud sissetulekuallikad, kaotavad tõenäoliselt oma väärtuse ning rohe-ettevõtted kasvavad neist üle.

Juba praegu saavad investorid hinnata oma investeeringute kliimamõju. Populaarsust kogub vastutustundlik investeerimine (ESG), kus investeerimisotsuse tegemisel arvestatakse ka mitte-finantsilisi tegureid, et paigutada kapital ettevõtetesse ja projektidesse, mille kasu ei peitu vaid rahas.

Euroopa Liit andis välja rohelise investeerimise juhendi ning avaldas, et mõned majandussektorid vajavad null-emissiooni saavutamiseks 2025. aastaks väga suuri investeeringuid. 414-leheküljelise aruande põhjal on ettevõtetel võimalik oma kliimamõjusid tulevastele investoritele näidata.

Valdis Dombrovskis, Finantsstabiilsuse, Finantsteenuste ja Kapitaliturgude Liidu asepresident ütles: “Juhend aitab ettevõtetel oma kliimamõjud välja tuua ja see omakorda investoritel teha läbimõeldumaid investeerimisotsuseid.”

Eraorganisatsioonid, nagu Global Impact Investing Network (GIIN) ja MCSI pakuvad samuti investoritele vahendeid, mille abil võimalike investeeringute kliimamõjusid hinnata.

Rohelisi ettevõtmisi ja tehnoloogiat toetavad ettevõtted võivad olla tuleviku suurimad korporatsioonid. Tesla elektriautod on juba tuntud, kuid ettevõte töötab ka päikesepaneelide kallal, mida võivad tulevikus kasutada kõik elumajad. Eduks ei pea aga ise tingimata olema uue tehnoloogia looja. Ettevõte Mars, näiteks, panustab miljard dollarit jätkusuutlikesse projektidesse ja vähendab ka enda emissiooni ning on seega samuti hea investeering, kuna toetab planeedi tulevikku. Sarnane on lugu ettevõttega Unilever, mis nõustus eemaldama kogu ühekordsest plastist pakendi kõigilt oma toodetelt ÜK-s 2025. aastaks.

Need strateegilised sammud pole kasulikud mitte ainult loodusele vaid ka ettevõtetele endile. Ajast ees olemine tasub alati ära ning seda ka kliimamuutuse vastu võitlemisel.

Majanduslik võim

Praegune maailmamajandus sõltub palju fossiilkütustest ning kontroll on naftat tootvate riikide kätes. Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) kontrollib nafta hinda ja varusid enda kasuks. Sõltuvus naftast on toonud kaasa sõdasid ja lahkhelisid fossiilkütuste tootmise osas.

Maailm liigub fossiilkütustest eemale rohelisemate energiate suunas ning sõltuvus OPEC-ist väheneb, seega kaotavad naftat omavad riigid võimu maailmamajanduses. Rootsi, Costa Rica ja Nicaragua on seadnud esikohale süsinik-neutraalsuse ning annavad eeskuju kõigile tuleviku rahvastele. Seetõttu võivad neist saada maailmamajanduse uued liidrid.

Uus, puhtam finantsmaailm

Muutused maailmas ei piirdu vaid kliimaga. Finantsturud ja ettevõtlus muutuvad koos sellega. Uute ilmaoludega kohanemine, süsinikumaksude ja muutuva nõudlusega arvestamine on finantsedu saavutamisel peamised.

*Investeerimine on alati seotud riskidega ning investeeringud ei ole tagatud. Tootlus on kuni 6,75% aastas. Enne investeerimisotsuse tegemist tutvuülevaatega riskidest, vajadusel konsulteeri finantsnõustajaga.