Kuidas end pettuste eest kaitsta (I osa)

Finantsnipid

Kirjad tundmatutelt saatjatelt on saanud osaks meie igapäevaelust. Tehnoloogia küll areneb ning püüab palju rämpsposti kinni, lisaks hoiatab telefon meid võimalike petukõnede ees (aitäh, Scam ID), kuid samamoodi arenevad ka massturundus ning pettused, millest kõik ei ole sugugi nii läbinähtavad. Petturlus elab ja kasvab koos meiega ning on tähtis seda mõista ning teada, kuidas end kaitsta. Järgnevalt räägimegi erinevatest pettustest ja pakume välja võimalusi, kuidas end hoida.

protect yourself from scammers

Lähemalt numbritest

Kuidas pettust maailmas mõõdetakse ja analüüsitakse? ÜK riiklik auditi-, maksu- ja nõustamisettevõte Crowe Clark Whitehill annab koostöös Portsmouthi ülikooli pettustevastase tegevuse uuringute keskusega (CCFS) iga aasta välja aruannet, mis vaatleb petuskeemide finantskahjusid. Nad selgitavad:

Suurbritannias on alates 1990. aastast pettustest ja vigadest tingitud kulusid mõõtnud Töö-ja pensioniministeerium ning NHS (Haigekassa). 2006. aasta pettuste aruandes kirjutatakse: “Pettustega seotud kulude mõõtmine on ülimalt oluline, kui soovime jõuda toimiva ja tõhusa pettustevastase ja nendega seotud riskide vähendamise strateegiani.”  ÜK Riigikontrolli 2008. aasta Välispettustega toimetulemise juhend kirjutab: “Pettuste tekitatud kahju hindamine on esimene tähtis samm välispettuste vastase strateegia arendamisel”. National Fraud Authority (pettustega tegelev ÜK valitsusasutus) andis kuni 2013. aastani iga aasta välja ülevaadet pettuste indikaatoritest. Alates 2014. aastast kasutavad kõik ÜK ministeeriumid Cabinet Office’i Pettuste, vigade ja võlgade operatiivrühma nõudmisel meetmeid kahjude hindamiseks.

Euroopas kirjutasid 2004. aastal 28 riigi organisatsioonid alla Euroopa tervishoiusüsteemi pettuste ja korruptsiooni deklaratsioonile eesmärgiga arendada välja “Euroopa ühine riskide hindamise standard, mille üks osa on iga-aastane statistika riikide edukuse kohta pettuse ja korruptsiooniga seotud kulude vähendamisel kogu Euroopa Liidus (EU)1.”

USA 2002. aasta Valemaksete info seadus (Improper Payments Information Act) näeb ette, et avalikud asutused avaldaksid statistilise info pettuste ja vigade kohta oma programmis ja tegevustes ning seda toetab ka 2010. aasta Valemaksete takistamise ja tagastamise seadus. Selle tulemusena on suuremad avaliku sektori asutused juba rohkem kui kümme aastat vastavaid kulusid mõõtnud ja raporteerinud.

Ja nende aruannete kohaselt lähevad pettused meile igal aastal maksma 3,24 triljonit naela (3,7 triljonit eurot). Lugesite õigesti – 3,24 triljonit naela. See on hoomamatu number. The Guardian kirjutab, kuidas 2018. aasta esimeses pooles on Suubritannia pankade kliendid kaotanud pettuste tõttu kokku 500 miljonit naela (571 miljonit eurot). Ühe (vanema) Citizen’s Advice uuringu järgi petetakse ainuüksi ÜK-s igal aastal vähemalt nelja miljonit inimest ja see number vaid tõuseb seoses tehnoloogia ja petturite arenemisega.

Keda petturid jahivad?

Üldiselt on enamik pettusi suunatud kõige haavatavamate, näiteks vanurite suunas. Ja tõepoolest on väga paljude petuskeemide ohvriks vanad inimesed. Sellised pettused hõlmavad näiteks libakõnesid Microsoftilt, milles pakutakse arvuti parandamise kaugteenust, või kõnesid “lapselastelt”, kes on vanglasse sattunud ja vajavad raha, või linke sisaldavaid e-kirju, kus kasutatakse ära fakti, et vanurid ei pruugi olla tehnikaga väga head sõbrad. Ajab vihale, eks?

Who do scammers target

Hiljutised uuringud näitavad aga, et vanurid ei ole sugugi see vanusegrupp, kes enim pettuste ohvriks langeb. Nad kaotavad küll suuremaid summasid, kuid USA Federal Trade Commission-i iga-aastase kokkuvõtte andmetel langevad pettuste ohvriks kõige tõenäolisemalt hoopis aastatuhandevahetusel sündinud lapsed, kellel tehnikateadmisi peaks olema küll ja küll. Sama näitab ka Suurbritannia 2017. aasta aruanne, mille andmetel langevad internetipettuste ohvriks kõige tihedamini alla 55-aastased inimesed. See juhtub enamasti, kuna noored ei usu, et keegi võiks neid petta, nad on selleks oma meelest liiga targad ja liiga teadlikud. Enamik neist elab õndsas teadmises, nagu oleks pettused suunatud vaid vanuritele ega puuduta neid. Lisaks on nad harjunud kõike veebis ja äppides tegema, seega jagavad pikemalt mõtlemata andmeid igal pool, kus küsitakse. Business Insider-i andmetel langevad alla 55-aastased inimesed enim järgmiste pettuste ohvriks:

  • Isikupettused, kus pettur ilmutab end neile kellegi tuttava, näiteks pereliikme, tehnilise toe või pangapersonali näol.
  • Reisipettused (ühiskasutus, püramiidskeemid, jne), mis tavaliselt ohvrile kõige kallimaks maksma lähevad.
  • Tööga seotud pettused, mille eesmärk on tavaliselt koguda isikuandmeid libatööpakkumiste, -stipendiumite, jmt kaudu.
  • Telefonipettused, mis on tavaliselt ka isikupettused. Petturil võib ohvri kohta juba mingeid isikuandmeid olla, näiteks krediitkaardi neli viimast numbrit või mõni muu tähtis kood, seega arvab ohver eksklikult, et tegemist on usaldusväärse allikaga.

Kuigi statistika järgi saavad kergemini petta nooremad inimesed, ei tähenda see, et me ei peaks vanematele inimestele suunatud pettuste pärast muretsema. Vanematel inimestel on rohkem säästusid, pensionifonde ja muid varasid ning pettuste tagajärjed on valusamad. Tüüpilistest pettustest räägime lähemalt tulevastes postitustes.

examples of common scams

5 moodust, kuidas end pettuste eest kaitsta

Ära jaga oma isikuandmeid

See kõlab nii lihtsalt, kuid igasuguste vormide täitmine on muutunud nii igapäevaseks, et teeme seda pikemalt mõtlemata, kuid tuleks olla ettevaatlik. Parem karta ja keelduda info jagamisest telefoni teel või veebis (pangale, tarkvara tõrkeotsingule, jmt), kui kahetseda. Lisaks kõige tavalisemale infole tuleks olla ettevaatlik ka pealtnäha süütute ja sõbralike küsimuste suhtes, mis võivad anda vastuseid Sinu turvaküsimustele (ema neiupõlvenimi, lapsepõlve lemmiklooma nimi jne). Andmepüüdjad on kavalamad kui kunagi varem ning ei pruugi üldse puudutada selliseid ilmselgelt tundlikke andmeid nagu salasõnad, pangakoodid jmt.

Never give out your personal information

Kui Sulle helistatakse väidetavalt pangast, küsi kindlasti helistaja nime, katkesta kõne ja helista siis tagasi pangakaardi tagaküljel olevale telefoninumbrile. Kui saad e-kirja turvaliselt ja tuntud veebilehelt, milles palutakse Sinu andmeid, kontrolli asja kindlasti nende kodulehelt (kuid ära klõpsa linki e-kirjas!) ning küsi klienditeenindajalt, kas kiri oli tõesti nende saadetud.

Kontrolli, kas veebipood on seaduslik

Miljonid inimesed teevad oma ostud internetis ja see number kasvab iga päev, sundides füüsilisi poode uksi sulgema. E-poode on igasuguseid, seetõttu on võimalusi pettuste vohamiseks ka rohkem. Oma oste veebis sooritades püüa alati kindlaks teha, kas tegemist on seadusliku ja usaldusväärse poega.

  • TrustPilot on suurepärane infoallikas tasuta tarbijainfo saamiseks ettevõtete kohta kõikjal maailmas.
  • Samuti on lihtne veenduda, kas tundlikku infot küsiv veebileht on SSL-iga krüptitud, kui heidad pilgu nende URL-aadressile – SSL-iga kaitstud lehtede veebiaadressidel on ees https://

Otsi ka usaldusväärse veebilehe märgiseid (näiteks PayPal, McAfee, Google Trusted Source jne). Need on tavaliselt väljas kodulehtedel, sisselogimise akendes jm ning neid on lihtne ära tunda.

Verify your online purchases

Kaitse oma isikuandmeid, arvutit ja mobiiltelefoni.

Kasuta salasõnu, mida on raske ära arvata ja mis sisaldavad palju erinevaid tähti, numbreid, sümboleid jms. Ära kasuta erinevates kohtades sama salasõna ning ära kindlasti hoia salasõnu kirja panduna kusagil, kus nad on nähtaval. Muuda salasõnu regulaarselt ja ära jaga neid teistega (kui pead, siis kindlasti mitte e-kirja ega sõnumi teel). Uuenda ka turvatarkvara, kaitse oma WiFi-võrku ning ära kasuta avalikku WiFi-t pangaülekanneteks ega muu tundliku infoga seotud tehinguteks.

Keep your personal details

Ole pettustest teadlik

Ära unusta nende olemasolu – juba selle postituse lugemine on oluline samm. Veelgi olulisem on aga mitte pidada end pettuste jaoks liiga targaks. Mine tagasi numbrite osa juurde – petturid on targad ja muutuvad järjest targemaks. Muidugi otsivad nad lihtsaid ohvreid, aga kui Sa ei vaata ette, kuna arvad, et sellised asjad Sinuga ei juhtu, saab Sinust täiuslik märklaud. Kahtluste korral kaalu kindlasti riske ning ära lase end ahvatleda.

Be aware scams exist

Kasuta sotsiaalmeediat arukalt

Kontrolli ja muuda oma privaatsus- ja turvaandmeid ning ole hoolikas ka oma postituste sisu osas. Võid kogemata jagada vastuseid oma turvaküsimustele (näiteks lemmik reisisihtkoht, kodulinn, lemmiktoit jne), aga tähtis on ka see, mis on fotodel. Tore, kui reisid, kuid ära jaga oma passi infolehekülge. Uus dokumendifoto võis küll naljakas välja kukkuda, kuid juhilubade info jagamine terve maailmaga ei ole vajalik. Valmistasid just suurepärase õhtusöögi ja tahad seda jagada? Tore, aga sealsamas lebab ka Sinu pangakonto väljavõte. Ole ettevaatlik, ole mõistlik.

Be smart with social media

Mis edasi?

Pettustega seoses tasub teada paljutki ja erinevate juhtumite arv on lõputu. Püüame järgmises selleteemalises postituses tuua välja võimalikult palju erinevaid näiteid pettuste kohta. Siin saad Sina meid aidata – palun jaga meiega kommentaarides või e-kirjas oma teadmisi pettustest (loodetavasti ei juhtunud need Sinu endaga, kuid isegi, kui nii oli, siis jaga oma kogemust ning aita teistel end selle eest kaitsta). Teine osa õige pea!