Kuidas turismistumine Euroopa linnu hävitab

Finantsnipid

Reisimine on lihtsam kui kunagi varem. Kiired transpordivahendid ja soodsad majutushinnad soodustavad reisimist ning keegi ei jäta seda võimalust kasutamata. Kuid turistid mõtlevad harva sellele, kuidas nende külaskäik mõjutab neid kohti, kus nad viibivad ja sealseid elanikke.

Turismistumine

Ajaloolistes turismisihtkohtades põhjustab üha kasvav reisijate sissevool tõsiseid probleeme. Turism on kasumlik äri, kuid turismistumine mõjub atraktiivsetele sihtkohtadele hävitavalt. Õnneks võtavad valitsused asja tõsiselt ning püüavad seda piirata. Ka turistid ise saavad oma jalajälje vähendamisel palju ära teha, kui käituvad teadlikult.

Mis on turismistumine?

Turismistumine on protsess, mille käigus ühest asukohast saab turismi tarbimise objekt ning see põhjustab selles paigas muutusi, nagu näiteks korterihindade tõusu, suuremat süsihappegaasi emissiooni või kohalike vaatamisväärsuste kvaliteedi langust.

Miks see just praegu probleem on? Esiteks, on praegu lihtsam reisida ja see on ka oluliselt soodsam tänu soodusreiside pakkujatele, kaardirakendustele ja majutuskoha reserveerimist võimaldavatele veebilehtedele. Üks suurimaid turismistumise põhjustajaid on P2P üüriturg eesotsas Airbnb-ga, mille abil on lihtne rännata ka kõige eraldatumatesse maailma nurkadesse. Pea igas suures Euroopa linnas vohab P2P üüriturg, mis ei jäta kohalikele eluasemeturul võimalustki.

Ühes hiljutises akadeemilises uurimuses räägitakse turismistumise ja P2P üürituru mõjust kohalike suhtele turistidega:

“Uurimuse järgi tuleb kohalike ja turistide vahel tekkinud konflikti suhtes midagi ette võtta. Vastasel juhul tõrjutakse kohalikud elanikud ajaloolistest keskustest välja. Linnahalduse planeerimine, milles osalevad aktiivselt ka linnakodanikud ja linnavalitsuse teadlikkus on üliolulised, kui soovime vältida ajalooliste keskuste muutumist elukeskkonnast turismi tarbimise keskusteks.”

Probleem on väga mitmetahuline ega näi leevenevat.

Linnade hävinemine

Turismistumine ei mõjuta ainult kohalikke elanikke, vaid ka neid ümbritsevat keskkonda. Maakera ei ole kasvanud, turismitööstus on seda teinud aga lausa plahvatuslikult. 2017. aastal reisiti rahvusvaheliselt umbes 1,3 miljardit korda, võrdluseks 1950. aastatel vaid 25 miljonit korda.

Linnade hävinemine

Reisijad tarbivad rohkem ressursse kui kohalikud, mistõttu linnadel ja populaarsematel sihtkohtadel on väga raske jätkusuutlikkust säilitada. Turismil on negatiivne mõju ka palkadele ja kohalike elanike majanduslikule heaolule. Turistid mõtlevad harva sellele, milline on nende mõju kohalikule majandusele:

“Massiturism on sissetulekud ja palgad alla viinud. Kasumimarginaal langeb aasta aastalt ning seda, mis külaliste vastuvõtmine maksma läheb, ei kompenseerita. Avalikud teenused ei suuda enam sammu pidada: tervishoid, vesi, liiklus, reostus [on kõik probleemid],” ütleb Jaume Garau Hispaania Sotsialistlikust Tööparteist (PSOE). Ta on ka Palma XXI ühenduse asutaja, mis koondab oma linna pärast mures olevaid inimesi.

Turistide sissevool laastab kõige kaunimaid linnu. Veneetsiat külastas 2017. aastal enam kui 26 miljonit turisti. Tohutu inimhulk põhjustab linna vajumist, hoonete olukord halveneb ning linn kaotab aegamisi oma võlu. Kohalikud on maruvihased ning protesteerivad suurte kruiisilaevade vastu, kes linna vetes randuda soovivad. Teise näitena kurdavad Lõuna-Korea külaelanikud jalakäijate rohkuse ning müra üle, kuna turiste on järjest rohkem. Lissabonis, Portugalis ei suuda kohalikud enam turistidele mõeldud üürihindadega sammu pidada. Need on vaid mõned näited sellest, millist kahju tekitab üle maailma laialt leviv turismistumine.

Valitsused hakkavad vastu

Mõned riigid on kodanike hädakisa kuulda võtnud ning astuvad nende kaitseks välja. Hispaanias kavatseb Madridi linnavalitsus peatada üle 10 000 lühiajaliselt üüritava korteri tegevuse ning karmistada puhkusemajutuse pakkumise nõudeid, näiteks keelata teenuse pakkumise rohkem kui 90 päeva aastas, kui selleks puudub litsents. Madridi jätkusuutliku linnaplaneerimise nõuniku José Manuel Calvo meelest on sellised meetmed hädavajalikud, kuna turismistumine mõjub linnale laastavalt. “Soli piirkonnas on iga kohaliku kohta kaks turisti. Cortese linnaosas 1,3. See ongi turismistumine,” ütles ta.

Government

Ka teised Euroopa linnad järgivad seda eeskuju. Kümme EL-i linna on asunud võitlusse Airbnb lühiajalise üürituru vastu, mis tõrjub kohalikke eluasemeturult. Pariisis on Airbnb kaudu saadaval pea 60 000 ning Berliinis 22 000 korterit.

Mitmed turistide meelispaigad on ka ise härjal sarvist haaranud. Tais suleti teadmata ajaks terve rand, kuna turistide keskkonnamõju hävitas kohalikku ökosüsteemi. Horvaatias püüab Dubrovniku-nimeline linn piirata turistide sissevoolu piirmäära kehtestamisega kruiisilaevade arvule, mis sadamasse silduda võivad.

Kohalikud valitsused annavad endast parima, et tasakaalustada majanduslikku kasu ja ökoloogilist kahju, mis turismist tõuseb. Ometi ei ole valitsused ainsad, kes selle üha kasvava probleemiga võidelda saavad.

Mida turistid ise teha saavad

Turismistumist ei saa peatada vaid võimuorganid. Valitsused üksi polegi võimelised seda tegema. Ühes 2018. aastal koostatud uurimuses kirjutatakse: “Mitmetel maailmalinnadel puuduvad vahendid turismistumise negatiivsete mõjudega toime tulemiseks.”

Probleem on nii suur, et ka turistid ise peavad midagi ette võtma, et oma jalajälge vähendada.

Jätkusuutlik reisisihtkoht

Sihtkoha valik on oluline. Ei tasu reisida paikadesse, mis turismi all tõsiselt kannatavad, nagu Veneetsiasse Itaalias või Reykjaviki Islandil, kus on mõjutatud juba nii keskkond kui elanikkond. Vali mõni jätkusuutlikum paik, mis tuleb turismi mõjudega veel toime. Sustainable Destinations on koostanud nimekirja 100 jätkustuutlikku reisisihtkohaga. Seal leidub palju imekauneid paiku, nagu näiteks Cogne Itaalias, Baiona Hispaanias või Bhutan.

Ööbimiskoht

Oluline on ka ööbimiskoha valik. Nagu varem mainitud, viivad Airbnb korterid üles kogu eluaseme turu hinnad, mistõttu kohalikud ei saa oma kodudes elamist enam endale lubada. Sama kehtib hotellikettide kohta, mis tõrjuvad turult välja väikesed ettevõtted. Ööbi kohalikus hotellis või võõrastemajas, kus on olemas kõik vajalik ja toeta kohalikku ettevõtlust. Või, kui oled kultuurikümbluse huviline, peatu mõne pere juures. Airbnb-le on olemas ka alternatiiv Fairbnb, mille kaudu saad samuti lühiajaliselt teiste kodudes peatuda, kuid jätkusuutlikult.

Tarbi vähem

Turistid kasutavad tihti rohkem ressursse kui kohalikud, eriti vett. Teadlik tarbimine vähendab oluliselt Sinu jalajälge reisisihtkohas. Kasuta duši all käies ja nõusid pestes vett mõistlikult. Kanna kaasas taaskasutatavat pudelit, kõrsi ja meigieemalduspadjakesi – nii vähendad plastiku tarbimist ja prügi. Osta toitu kohalikult turult, mitte suurest ketipoest või restoranist. Need on vaid mõned näited sellest, kuidas reisil tarbimist piirata.

Liiklusvahend

Ühe rahvusvahelise lennu süsinikuemissioon atmosfääri on umbes sama suur kui ühel keskmisel inimesel mõnes riigis. Lendamine on meie planeedi jaoks väga kahjulik reisimisviis. Kui pead seda siiski tegema, võid oma negatiivset mõju veidi tasakaalustada, makstes süsinikdioksiidi korvamise eest ning vähendada sel moel süsihappegaasi sattumist atmosfääri. Sihtkohas kõnni jalgsi või kasuta jalgratast. Kui see pole võimalik, sõida ühistranspordi, mitte autoga.

Tervislik tasakaal

Mis ühe jaoks on unistuste reis, võib teise jaoks olla ressursside raiskamine ning isegi katastroof. Turismistumine tekitab turistide ja kohalike vahele lõhe, mille vastu valitsused püüavad võidelda turismi reguleerides ja kontrollides. Ometi on turism mitmetes piirkondades ka suurim tööandja ja majandusliku heaolu tagaja.

Valitsuste sekkumine ja teadlik reisimine saavad luua parema turismitööstuse. Organite kätes on võim kaitsta kohalikke tõrjutuse eest. Reisijad saavad olla teadlikud sihtkoha ja transpordivahendi valimisel ning muude otsuste tegemisel. Nii saame turismistumise mõjusid vähendada ning aidata kaasa jätkusuutlikuma turismistööstuse kujundamisele kümneteks aastateks.