Kuidas ühe firma ebaõnn kogu Euroopa turismiturgu mõjutab

Finantsnipid

Seoses Euroopa ühe suurima turismifirma hingusega on päevakorral kogu piirkonna turismitööstuse tulevik. Thomas Cooki pankrot on hoiatus kõigile, et ka kõige tuntumad ettevõtted võivad põleda, kui ei käi ajaga kaasas. Loomulikult pole see Euroopa turismitööstusele hea uudis, kuid kõik ei ole sugugi veel kadunud.

Thomas Cook

Vanad head ajad

Thomas Cooki lugu sai alguse rohkem kui sada aastat tagasi. Thomas Cook & Son asutati 1841. aastal osana Briti raudteest, et võimaldada soodsat reisimist Inglismaal. Londoni kontoriga ettevõte kasvas kiirelt ning juba 1888. aastaks omas ta kontoreid kõikjal üle maailma ja müüs üle kolme miljoni pileti.

Firma elas läbi mitu suurt struktuurimuutust, kuid oli alati edukas. 2001. aastal jäid nad silma suurele Saksa kontsernile, kes ettevõtte ära ostis ning ning sellele uue nime andis – Thomas Cook AG. See ei jäänud aga viimaseks omanikumuutuseks. Lõpuks ühines Thomas Cook AG 2007. aastal MyTravelGroup nimelise ettevõttega ning koos moodustasid nad Thomas Cook Groupi.

Viimase kahekümne aasta jooksul tegeles Thomas Cook uute reisivaldkondade lisamisega oma tegevustesse, et turul püsida. 2008. aastal ostis firma hotellireserveeringute veebilehe Hotels4U.com ning luksusreise pakkuva ettevõtte Elegant Resorts. Need olid Thomas Cooki viimased meeleheitlikud püüdlused internetiajastul ellu jääda.

Mis valesti läks

Kõik hakkas allamäge minema 2006. aastal, kui kaks Thomas Cooki kaudu Korfule reisinud last katkise boileri tõttu äkitselt vingumürgitusse surid

Loomulikult puudutas see tragöödia inimesi, kuid lisaks paljastati asjade käigus ka, kuidas Thomas Cook lõikas nende surmade pealt rahalist kasu kindlustuse ja kompensatsiooni näol. Lõpuks hakkasid inimesed oma pahameelt ja kahtlusi internetis väljendama ning ütlesid, et ei reisiks Thomas Cookiga enam kunagi. Algul vabastati ettevõte igasugustest väärteo kahtlustest, kuid viimase Suurbritannia kohtu ristküsitluse ajal leiti, et Thomas Cook eksis kohustuse vastu oma reisijate eest hoolitseda ning oli seega surmade eest osalisest vastutav.

Pärast Korful juhtunut tekkis avalikkuses küsimus, kas reisioperaatoreid saab üldse oma reisijate eest hoolitsema usaldada. Asi algas Thomas Cookist, kuid puudutas kogu turismitööstust. Teemat puudutati ka The Telegraphi arvamusküljel, kus muuhulgas toodi välja, kuidas tarbijale on juhtumil väga palju positiivseid tagajärgi. “Reisioperaatorid on sunnitud oma teenuste eest suurema vastutuse võtma, eriti klientidele pakutavate hotellide, korterite ja villade hindamisel. Turvalisus basseinides ja nende ümbruses, avariiväljapääsud, hotellide rõdud ja toidu kvaliteet – kõik on paranenud,” väitis kirjatükk.

Ettevõtte seisis ka ühe teise probleemi ees. Puhkusepakketidel põhinev ärimudel oli aegunud. Digiajastul saab reisija vaid paari hiireklõpsuga panna ise kokku oma unistuste reisi – leida hotellid, valida ekskursioonid ja muu. Ryanairi juht, Michael O’Leary ütles koguni, et puhkusepakettidel on kriips peal. Just selle muutuse tõttu vähenes Thomas Cooki käive 2011. ja 2016. aasta vahel püsivalt. Muidugi oli selleks ka muid põhjuseid, nagu näiteks Briti naela devalveerimine ning üle 1,5 miljardi naela eest kohustusi.

Rahalistes raskustes Thomas Cook püüdis finantskapitali ümberstruktureerida, lootes end sedasi hävingust päästa. Viidi läbi 900-miljoni-naelane rekapitalisatsioon koos omanikevahetuse ja kapitalisüstidega, et firmat kasvõi natukenegi aega vee peal hoida. Kahjuks ei kandnud need püüdlused vilja.

Tagantjärele tarkus

Pärast 178 aastat tööd oli Thomas Cook sunnitud välja kuulutama pankroti. Lõpp oli nii äkiline, et 150 000 reisijat jäid välismaale lõksu. Suurbritannia valitsus ja Tsiviillennundusamet olid sunnitud palkama hunniku tšarterlennukeid reisijaid koju tooma. Samuti jättis uudis tuhanded turismitöötajad hetkega töötuks kõikjal üle Euroopa.

Bankruptcy

Huvitaval kombel elab Thomas Cooki nimi edasi, kuigi mitte oma endisel kujul. Hiinas ja Indias kasutatakse Thomas Cooki brändi mitmete reisimisega seotud ettevõtete juures, kes pakuvad näiteks valuutavahetust, kindlustust, ärireise, viisa/passiteenuseid, jpm. Thomas Cooki brändi omavad nendel Aasia turgudel erinevad emaettevõtted, kes oskasid seda praeguses turuolukorras paremini ära kasutada.

Paljud eraettevõtted on püüdnud Thomas Cooki hävingust kasu lõigata ning osta nende varasid soodsa hinnaga. Easyjeti tegevidirektor Johan Lundgren mainis, et on sellest võimalusest huvitatud. “Loomulikult vaataksime me, nagu ka teised lennufirmad ja reisioperaatorid, milline osa Thomas Cooki ärist võiks meile kasulik olla,” ütles ta.

Kas turimsitööstus on ohus?

Eksperdid arutlevad, kas ka teisi lennuliine võib varitseda sarnane oht. Mõned usuvad, et Norweigan Air on järjekorras järgmine, kuna nende turu soodsaimad lennuhinnad tulevad ettevõtte arvelt. Norweigan kasutas varem Boeing 737-MAX lennukeid, kuid oli sunnitud kogu lennukipargist loobuma pärast seda, kui ühel aastal juhtus nende mudelitega kaks suurt lennuõnnetust. Ettevõttel on raha otsas ning nad on olnud sunnitud võlaandjatelt küsima kaheaastat pikendust, et maksta tagasi oma 300-naelane võlg.

Turismi kaitseks on välja astunud ka kohalikud valitsused. Pärast Thomas Cooki uudist teatas Hispaania, et toetab turismitööstust 300 miljonit euroga, aidates nii täita Thomas Cooki poolt maksmata jäänud arvetest tekkinud auku. Turismitöötajad said ka ajutise maksuvabastuse. Mitmed Euroopa valitsused on püüdnud leida võimalusi, kuidas  lööki pehmendada.

Lõpuks võivad Euroopa turismitööstusele saatuslikuks saada hoopis loodusvarade olukord ja riikide võimetus hoida oma kõige hinnalisemaid vaatamisväärsusi korras. Euroopas reisitakse rohkem kui kunagi varem ning linnadel nagu Veneetsia on raskusi ülerahvastatuse ja ressursside puudusega, mida suur külastajate hulk endaga kaasa toob.

Hävingust on asi kaugel

Jutud Euroopa turismitööstuse kokkuvarisemist on tõest väga kaugel. Tegelikult on Euroopal praegu populaarsemates paikades hoopis probleeme ületurismiga. Tööstus on lihtsalt muutunud ega saa enam toetuda senitoiminud paketimudelile, mis on aegunud. Tänu internetile on tarbijal lihtsam erinevaid reisivõimalusi leida ning maksta nende eest vähem.

European tourism industry

Uued internetipõhised turismiplatvormid ongi põhjus, miks Thomas Cook ajale jalgu jäi. Berliinis asuv GetYourGuide, näiteks, on müünud üle 25 miljoni pileti vaatamisväärsustega tutvumiseks ja see aitab neil riskikapitalirahastusvoorus kaasata tervelt miljard dollarit. Turule on ilmunud ka veebipõhised odavreiside pakkujad. Grouponi reisiteenuse Groupon Getaways kaudu, näiteks, on tarbijal juurdepääs tuhandetele soodsatele reisivõimalustele.

Samuti on tekkinud turismiteenused eraldi reisijagruppidele. Alipay on tabanud ära Hiina turistide buumi Euroopas ning toonud piirkonda kümneid tuhandeid kaupmehi. Hiinast tulnud reisijad saavad Travel Easy äpi ja sellega seotud WeChati kaudu isegi abi tulumaksu tagasi küsimisel.

Praeguse turismitööstuse dilemma on hoopis, kuidas teenindada turiste ning hoida kohalike elanike rahu. Mitmed Euroopa linnad on pahased Airbnb ning teiste lühiajaliste rendivõimaluste peale, sest need viivad üürihinnad väga kõrgeks. Kümme Euroopa linna võtsid selles küsimuses ühiselt sõna. “Kui kodusid saab kasutada turistidele laenamiseks, siis kaovad nad tavaliselt eluasemeturult ning hinnad tõusevad kohalike elanike jaoks liiga kõrgele,” kirjutavad nad.

Muutunud tööstus

Thomas Cooki lugu juhib tähelepanu sellele, et ka kõige vanemad ja tuntumad brändid peavad ajaga kaasas käima. Thomas Cook ei osanud tehnoloogiliste uuenduste ja muutuva maastikuga arvestada ning hävis.

Küsimus ei ole selles, kas turistid reisivad Euroopasse. See on selge. Küsimus seineb hoopis selles, milline hakkab turismitööstus järgmiste kümnendite jooksul välja nägema ja kas me tuleme  oma tähtsaimate vaatamisväärtuste ja allikate hoidmisega toime. Hukust on Euroopa turismitööstus kaugel. Toimumas on lihtsalt suured muutused.