Libra: uus krüptoraha, millest kõik räägivad. Kuid on see oma kuulsust väärt?

Finantsnipid

Kas suured tehnikaettevõtted üldse kunagi krüptoraha omaks võtavad on olnud jututeemaks juba aastaid. Mõte digivaradest kogub küll pooldajaid, kuid pole siiski saavutanud ühest poolehoidu ning on tähtsust alles kogumas. Facebooki hiljutine uudis aga näitab, et ka peavoolu tehnikamaailm on hakanud plokiahela tehnoloogiate vastu huvi tundma.

Facebook Libra

Facebooki Libra saab olema esimene suure tehnoloogiaettevõtte krüptoraha. Sellega kaasnevad küsimused, kuidas uus raha tööle hakkab, mis on sellest kasu ja kas see on kuidagi parem kui juba käibelolevad krüptorahad nagu Bitcoin. Tulevikust sõltumata on Facebook oma krüptoraha uudisega terve tehnikamaailma kihama pannud.

Kuidas see töötab

Uudises nimetati Librat minimaalsete tehingutasudega krüptorahaks, mida saavad kasutada inimesed kõikjal üle maailma. Valuuta peamisi eesmärke on pakkuda pangatutele inimestele finantsvahendeid ja -allikaid.

Librat kontrollib asutus nimega Libra Association – 28 ettevõttest koosnev mittetulundusühing, mis tegeleb Libra ökosüsteemi korraldamisega. Libra töötab küll avaliku raamatupidamisregistriga, kuid mainitud asutused hoiavad registril silma peal. Üks neist usaldatud organisatsioonidest on Facebook ise, teised sellised tuntud finants- ja tehnikaettevõtted nagu Visa, Mastercard, PayPal, Uber ja muud.

Teine Libra oluline omadus on tema hinna stabiilsus. Krüptoraha seotakse reaalsete varadega, nagu sularaha ja USA riiklikud võlakirjad. Kui keegi ostab tavavaluutaga Libra, läheb see Libra reservi, kus see investeeritakse madala riskiga varadesse. Ettevõte sõnade kohaselt aitab see hoida krüptoraha hinna stabiilsena. “Kui seome iga mündi stabiilse ja likviidse varaga (selgitatud allpool) ja teeme koostööd valuutavahetuste ja muude likviidsuse pakkujatega, võivad kasutajad olla kindlad, et saavad oma Librad maha müüa ostu- või sarnase hinnaga igal ajal,” ütleb Libra.

Asja mõte on luua stabiilse hinnaga digiraha, mida on lisaks ka soodne kasutada. Juba olemasoleva infrastruktuuri tõttu seotakse Libra ka WhatsAppi ja Facebookiga, mis teeb lihtsaks pereliikmetele raha saatmise või vajadusel maksete sooritamise. Seda aitab teha Calibra, rahakoti-äpp, mis on loodud spetsiaalselt Facebooki juba olemasoleva ökosüsteemiga sobima.

Varaga tagatud krüptorahana väidab Libra, et suudab hoida oma hinna stabiilsena. Ettevõte loodab, et paneb kasutajad toodet amastama, kuna tegemist on stabiilse krüptorahaga, mida võib kasutada kõikjal ning see on mugavam kui tavavaluuta.

Kas sellest on pangatutele kasu?

Üks Facebooki peamisi väiteid on, et Libra aitab 1,7 miljardit pangatut inimest. Mõnede meelest pole sellel väitel aga alust.

Esiteks ei ole Libra kasutamine võimalik sugugi mitte kõigile. See sõltub Facebooki, WhatsAppi või Libra äpi kasutamisest. Seega on vaja vahendit (nutitelefon või arvuti), millega neid teenuseid tarbida. Librat peab ostma tavalise raha eest. See tooks Facebookile veelgi rohkem kasutajaid ja suurendaks seega ettevõtte juba niigi suurt mõjuvõimu.

Tegelikult on arengumaade rahvastel juba olemas juurdepääs mobiilsetele finantsteenustele. Näiteks kasutavad pangatud arengumaade kodanikud Aafrikas ja Indias digimakseid M-Pesa kaudu. M-Pesa’ga saavad kasutajad raha saata ja vastu võtta mobiiltelefoni abil vaid paari näpuliigutusega ilma pankade sekkumiseta. Ja kui pangatutel juba on võimalus raha saamiseks ja saatmiseks, miks peaksid nad vajama Librat?

Libra-skeptikud ei näe Libras muud kui mugavat makseviisi. See ei paku juba olemasolevatele digimaksesüsteemidega võrreldes mingit lisaväärtust peale selle, et Facebooki ökosüsteemis suhelda soovivate klientide elu muutub mugavamaks. Mitmed ütlevad isegi, et Libra ei ole krüptoraha, vaid pigem tsentraliseeritud digivara nagu Venetsueela Petro.

Petturid

Krüptorahad on endaga kaasa toonud palju süütute klientide ärakasutamist. Kahjuks puudutab see probleem ka Librat.

cryptocurrency scams

Tarbijad ootavad põnevusega uue Facebooki krüptoraha tulekut ja soovivad oma sularaha või Bitcoini Libra vastu välja vahetada. Librat ei ole veel võimalik osta ja see ei saa avalikuks enne 2020. aastat. Kuid see ei ole takistanud inimesi loomast võltskodulehti, mis jäljendavad Facebooki uut krüptoraha ja püüavad sellega investoritelt ja kasutajatelt raha välja pressida. Reklaamitakse näiteks “Zuckbucksi“-nimelist võltskrüptoraha, mida pole üldse olemas. Inimesed peavad krüptoraha-skeemide osas valvsad olema – neid on lihtne välja mõelda ja veelgi lihtsam nende ohvriks langeda.

Otseste petuskeemide kõrval võib Libra halvasti mõjuda ka ülemaailmsele pangandussüsteemile. Isegi Facebooki kaasasutaja Chris Hughes näeb krüptoraha kui võimalust kasvatada Facebooki võimu ja mõjujõudu finantsturgudel.  “Isegi kui Libra edu on tagasihoidlik, viib see suure osa rahanduspoliitika kontrollist keskpankadelt eraettevõtetele. Kui maailma seaduseloojad praegu ei sekku, on varsti juba hilja,” hoiatas Hughes.

USA valitsus muretseb ka selle pärast, et Facebook avab Pandora laeka, kust uue krüptorahaga seotud probleeme muudkui tuleb. USA kongressmen Maxine Waters soovib Facebooki selllel teel peatada ja kogu asja põhjalikumalt analüüsida.

“Teadaandega kavatsusest luua krüptoraha jätkab Facebook oma kontrollimatut laienemist ja suurendab ka oma osakaalu inimeste igapäevaelus,” ütles Waters. “Arvestades ettevõtte segast minevikku, peaks Facebook nõustuma moratooriumiga edasiste sammude osas krüptoraha arendamisel, kuni Kongress ja seaduseloojad on saanud asja üle põhjalikult järele mõelda ning tegutseda.”

Võrreldes teistega

Võrreldes teiste krüptorahadega on Libra väga sarnane, kuid siiski teist liiki.

Bitcoin

Peamine erinevus Libra ja teiste suuremate krüptorahade, nagu Bitcoin ja Ether vahel, on tema tsentraliseeritud olemus. Librat kontrollib 28 väljavalitud organisatsiooni, mistõttu on tegemist suhteliselt tsentraliseeritud digivaraga. Samas kritiseeritakse Bitcoini ja tema konkurente just detsentraliseerituse tõttu. Teoreetiliselt peaks Libra Associationil olema võim tsenseerida ja piirata võrgustikus tehtud makseid, samas kui detsentraliseeritud krüptorahad põhinevad arusaamal, et ükski asutus ei ole piisavalt tähtis, et võrgustikku kuidagi kontrollida.

Librat ei tohiks võrrelda Bitcoiniga, sest need on kaks täiesti erinevat asja. Mitmed, nagu näiteks Bitcoini insener Jameson Lopp, näevad Librat kui sammu õiges suunas masside digimaksete juurde suunamises. Seetõttu ei ole Libra avalike plokiahela projektide konkurent, vaid alternatiiv.

Sellegipoolest on hinnad krüptorahamaailmas pärast Facebooki Libra uudist kiirelt tõusnud. Pärast Libra-uudist tõusis Bitcoin rohkem kui 40% vähem kui kahe päevaga, mis tõestab, et vahel on meediakärast rohkem kasu kui arengutest.

Kokkuvõte

Ühest küljest on Libra näol tegemist järjekordse krüptorahaga, mis soovib pakkuda pangateenuseid pangatutele klienditele, ilma et suudaks eesmärgi saavutamist kuidagi tõestada. Teisest küljest on see uus digivara, mida kontrollib üks maailma suurimaid tehnikagigante ja maailma suurimad finants- ja tehnikaettevõtted. Viimase tõttu on Libra võimalus saavutada edu suurem kui tema eelkäijatel. Kuigi krüptoraha puristid peavad uudist ülepaisutatuks juba niigi suure tehnikaettevõtte poolt, võib Librast saada siiski ülemaailmse krüptoraha liikumise käimalükkaja.