Kosmos. Viimane piir. Hoomamatu tundmatus, mida inimene on alati imetlusega jälginud. Soov teada, mis jääb meie maailmast väljapoole on sama vana kui inimkond, kuid siiamaani on seda näinud vaid üksikud. See on aga muutumas, sest kosmoseuuringutega on tegelema asunud ka erasektor.

Space race to Mars

NASA kõrval on ka mitmed eraettevõtted asunud töötama inimese Marsile saatmise nimel. Või soovivad nad lihtsalt võimaldada reise Maa atmosfäärist välja kosmose piirituid avarusi avastama. Võistlus muutub seda tihedamaks, mida enam sõnastavad osalejad oma eesmärke ja põhjendusi.

Paljude jaoks tõstatavad need erasektori kosmoseuuringud, ehk “miljardäride võidujooks kosmosesse”, küsimuse, kas kogu see ettevõtmine on ikka altruistlik või tahavad rikkad lihtsalt veelgi rikkamaks saada.

Erinevad projektid, erinevad eesmärgid

Kosmoseuuringutega tegelevad erinevad ettevõtted. Igal neist on omad eesmärgid ja unistused, mida peamiselt veavad miljardäridest omanikud.

Richard Bransoni Virgin Galactic tahab pakkuda lõbureise kosmosesse ega põhjendagi millegi muuga oma huvi kosmose vastu. Nende eesmärk on teha kosmosesse reisimine võimalikuks kõigile, kes seda soovivad. Ettevõte on 2018. aastal testinud ka inimpilootidega lende. Äri elavaloomuline asutaja usub, et on vaid kuude küsimus, mil ta ise Maa atmosfäärist välja lendab. Virgin Galactic kuulub Virgin Groupi kontserni, kus tegutsevad veel Virgin Orbit ja The Spaceship.

Aktiivne kosmoseuurija on ka Tesla asutaja Elon Muski loodud SpaceX, mille eesmärk on koloniseerida võõrplaneedid. Musk usub, et SpaceX koloniseerib Marsi 2025. aastaks ning muudab selle käigus täielikult kogu maailma. SpaceX on esimene ettevõte, kes on suutnud kosmosesüstiku Maa-lähedaselt orbiidilt tagasi tuua ning jätkab erinevate rakettide ja kosmoselaevade toomist.

Kolmas suurem tegija kosmoseuuringute valdkonnas on Blue Origin, mis tegutseb samuti meie planeedi hüvanguks. Blue Origini taga seisab palju tema asutaja, Amazoni tegevjuhi Jeff Bezose raha. Ettevõtte visiooni järgi pole kosmos lihtsalt huvitav reis, vaid miski, mida inimkond ellujäämiseks vajab. “Kui tahame säilitada Maad, oma kodu, ka oma lapselaste lapselastele, vajame selleks energiat ja vahendeid kosmosest,” ütleb ettevõte.

Kas kosmosereisid on seda väärt?

Kahjuks pole viimase 50 aasta jooksul kosmoseuuringutes suuri edusamme tehtud. Tehnoloogilisi uuendusi ja arendusi on küll, kuid inimese saatmine Marsile ja kaugemad kosmoseavarused on siiski kättesaamatud. Arvestades seda, kui kiiresti on arenenud tehnoloogia ja kommunikatsioon, valmistab see suurt pettumust. Üks suuremaid takistusi on maksumus. Kosmosereisid on kallid ning pole paljude meelest seda väärt. Ainuüksi varase staadiumi uuringud maksavad miljardeid (just seepärast on kolm eelmainitud ettevõtet kõik ka miljardäride omad). Ja läbikukkunud kosmosereisid tekitavad omakorda küsimuse, kas inimeluga on mõtet selle kõige nimel riskida.

Space exploration

Miljardäridest firmajuhid on aga teist meelt. Richard Branson usub, et täitmata lubaduste kõrval on tema ettevõte viimase kümne aasta jooksul olulisi edusamme teinud, sealhulgas edukalt kosmosesse lennanud. Elon Musk kiidab Hiinat tehnoloogiliste arengute eest kosmosereiside ja -uuringute valdkonnas ning usub tõesti, et esimene inimene võib Marsile elama asuda juba 30 aasta pärast.

See, et nad nii arvavad, on loomulik – nad on valdkonda väga palju aega ja raha investeerinud. Tavainimene on siiski üsna kindel, et kosmoseuuringud ja -reisid pole olulised ega vajalikud.

Visionääridest asutajad

Kosmoseuuringute toetamine pole vaid rahaküsimus, vaja on lisaks suurt tahtejõudu ja pühendumist, mis edasi viiks. Kõiki erasektori kosmoseuuringutega tegelevat ettevõtteid juhivad visionäärid ja kartmatud juhid, olgu tegemist Richard Bransoni, Elon Muski või Jeff Bezosega.

Muski jaoks pole SpaceX sugugi ainult seiklus kosmoses, vaid reisivõimaluste avardamine Maal. SpaceX Hyperloop püüab lahendada probleemi inimeste kosmosesse viimisel ja tõsta reiside kiirust vaakumrongi idee abil. Ka Virgin osaleb oma isikliku projektiga Hyperloopi tegemistes.

Bezose jaoks on tema tegemistest hetkel kõige olulisem just Blue Origin, mitte Amazon. Kosmoseuuringute turule sisenemiseks on vaja raha, seega saavad seda endale lubada vaid üksikud. “Facebooki asutasid kaks poissi oma ühikatoas. Nüüdseks on sellest saanud poole triljoni väärtuseline äri. Tõeline hiiglane,” ütles Bezos. “Kaks poissi oma ühikatoas ei tee aga kosmoses midagi. See pole praktiline. Hind sinna pääsemiseks on lihtsalt liiga kõrge.”

Kosmosereisidega seotud probleemid ei valmista Richard Bransonile muret, tema usub kindlalt kõigesse, mida teeb. Branson on lausa kindel, et edu saabub peagi. “Kosmos on keeruline, kuid seda väärt. Me jätkame ja liigume koos edasi,” ütleb Branson.

Kas inimkonna või kasumi heaks?

Uute projektide lävel küsitakse ikka: on see äri, ego või inimkonna heaks? Kõige õigem vastus sisaldab ilmselt tibakest kõigist neist kolmest. Kosmoseuuringute eesmärk on küll õilis, kuid sellega on seotud palju raha ning loomulikult kaasneb aupaiste, kesiganes võistluse lõpuks võidab. Sajandivahetusest alates on valdkonda investeeritud rohkem kui 18,4 miljardit dollarit ning tegemist on suure ja olulise tööstusega, mis tulevikus vaid kasvab.

Humanity or Profit

SpaceX-i käive oli 2018. aastal 2 miljardit dollarit, kuigi ettevõte tuli turule madalama hinnaga kui tema konkurendid. Nad on suutnud viimaste aastatega isegi oluliselt kasumit kasvatada ning see on üle 30%. Virgin Galactic teatas plaanidest tuua projekt avalikkuse ette ning hakata pakkuma turismireise kosmosesse. Ühinemine Social Capital Hedosophia Holding Corp.-iga on Virgini jaoks võimalus seda protsessi kiirendada. Ilmselgelt on Virgini sihtrühmaks rikkad, sest kosmosereisi oodatav maksumus saab olema rohkem kui 200 000 dollarit.

Lisaks suurele kasumipotentsiaalile pole saladus ka, et Branson, Musk ja Bezos tahavad olla kõikvõimsad inimkonda päästvad juhid ning kosmoseuuringud sobivad selle kuvandiga. Sellegipoolest on selge, et kõik kolm meest soovivad ehitada maailmale tulevikku, kus kosmosereisid ja isegi elu teistel planeetidel oleks võimalik.

Bezose sõnul on Blue Origin tema jaoks oluline veel kõige sellepärast, mida ettevõte võib saavutada pärast tema enda eluaega. “Usun selle projekti tulevikku ning pean sealjuures silmas sadade aastate taha ulatuvat tulevikku. Veendun selles iga päev üha enam, et Blue Origin, kosmose-ettevõte, on kõige olulisem asi, millega praegu tegelen,” ütles Bezos.

Muski eesmärk on päästa inimkond. “Üks [võimalus] on, et jääme igaveseks Maale ning sureme välja,” ütles ta. “Teine on saada kosmoserahvaks ja planeetidevaheliseks liigiks.”

Branson ei muretse maailma päästmise pärast, vaid tahab lihtsalt täide viia oma unistust kosmosesse reisimisest. “Olen kosmosereisist unistanud alates ajast, mil 1969. aastal must-valgest telerist Kuule maandumist vaatasin,” kirjutas Branson CNN-ile. “Ma imetlesin julgust, mida säärane samm vajas – muuta midagi võimatut võimalikuks. Lendamine, piiride ületamine ja tundmatu avastamine on minu jaoks alati olnud põnev.”

Rikaste sillutatud tee

Kosmoseäri on täielikult rikaste käes. See ei tähenda, et Jeff Bezos, Elon Musk või Richard Branson ei püüaks inimesi aidata, kuid nende õilsaid eesmärke tuleks vaadelda väikse skepsisega.

Meie teised aga võiksime rõõmustada, et need inimesed oma raha kosmoseuuringutesse paigutavad. Kes teab, ehk keegi neist tõesti päästab maailma ja meie lapselapsed saavad kosmosest ja teistest planeetidest kasu.

Lisa kommentaar