Mis on avatud pangandus ja miks see 2020. aastal oluline on?

Finantsnipid

Finantstehnoloogia revolutsioon võtab üle. Uued tehnoloogiad on muutmas seda, kuidas oma rahaasju ajame ning pakuvad soodsamaid finantseenuseid igas valdkonnas. Seda eelkõige panganduses, kus andmete kogumisega avanevad uued uksed, uued teenused ja uued tooted. Seda muidugi vaid siis, kui klientide ja äride turvalisus on samal ajal tagatud.

avatud pangandus

Mis on avatud pangandus?

Siiamaani on pangad kõiki tehingute ja kontode andmeid turvalisuspõhjustel kiivalt endi käes hoidnud. Nüüd on aga finantsinstitusioonid ja tehnikaettevõtted hakanud andmete jagamises kolmandate osapooltega nägema ka head. Juurdepääs infole on kiirem ja sujuvam ning andmeid on võimalik anonüümseks muuta. Pangaandmete jagamine kolmandatele osapooltele ongi avatud pangandus.

Varem on pangad andmete jagamiseks kasutanud näiteks skreependamist (screen scraping), kus kasutaja peab oma panga kasutajanime ja salasõna sisestama igasse kolmanda osapoole teenusesse sisenedes. See on aga väga ebausaldusväärne ning suur turvalisusrisk nii tarbijatele kui ka ettevõtetele.

Avatud panganduses kasutatakse selle asemel pangaandmete jagamiseks kolmandate osapooltega API tehnoloogiat. Kogu suhtlus pankade ja usaldatud teenusepakkujate vahel on tänu API-le mugavam ja parem.

Miks see oluline on?

Andmed on tänapäeva maailma kõige hinnalisem vara ja pangaandmed nende koorekiht, kuna pakuvad infot selle kohta, kuidas inimesed ja ettevõtted oma raha kulutavad, säästavad ja laenavad.

Keskmisel tarbijal on mitu panga- ja krediidikontot. Vanasti pidid tarbijad oma finantsolukorrast täieliku pildi saamiseks kogu info käsitsi ühte kohta kokku koguma. Tänu avatud pangandusele on kolmandatel osapooltel juurdepääs erinevatele allikatele ning tarbijatel ülevaade kuludest ja tuludest, mille abil eelarvet paremini planeerida.

Avatud pangandus aitab soovitada klientidele paremaid tooteid, nagu näiteks soodsama intressiga krediitkaart või säästukonto. Kiirem on ka laenu taotlemine ja saamine, kuna finantsettevõtted saavad infot omavahel jagada. Institutsioonid teevad koostööd ja väljastavad laene tunduvalt kiiremini.

Kõik see aitab tohutult kokku hoida. Ainuüksi Inglismaal säästavad tarbijad ja ettevõtjad tänu sellele kokku 18 miljardit eurot aastas.

Avatud pangandus Euroopas

Euroopa on loonud seadusraamistiku, millega avatud pangandust reguleerida ja jälgida. 2018. aastal hakati Euroopa Liidu riikides rakendama Makseteenuste direktiivi 2 (PSD2), mille eesmärk on teha pangaandmed kättesaadavaks.

Open banking in Europe

PSD2 vastu võtmine tähendab pankade jaoks seda, et nad peavad võimaldama oma klientidele juurdepääsu andmetele, mida kolmandate osapooltega jagada. Kuna pankade kaudu liigub väga palju andmeid, nõuab PSD2 turvalisuse tagamiseks ka rangemat isikutuvastust.

Nõudes pangaandmete avalikuks tegemist, loodab PSD2 muuta finantstööstuse kaasavamaks. “Direktiivi eesmärk on võrdsustada makseteenuste maailma, ka uute ja finantstehnoloogia ettevõtete jaoks, samuti panustada paremini lõimitud ja tõhusama Euroopa maksete turu arengusse,” ütleb EL. “Kokkuvõttes toetab uus määrus innovatsiooni ja konkurentsi ning muudab EL-i veebimaksete turu tõhusamaks.”

Algatus Open Banking Europe (OBE) tekkis selleks, et aidata avatud pangandust korraldada ning viia see mõttest reaalsuseks. OBE pakub erinevaid vahendeid ja allikaid arendajatele ja finantsinstitutsioonidele, nagu näiteks Bank API Directory, kus on ära toodud kõik pankade avalikud API-d. Projektis osalevad sellised nimekad pangandusettevõtted nagu Citi, Bank of America, Danske Bank, Deutsche Bank, HSBC ja teised.

Muutust eestvedavad ettevõtted

Kuna juurdepääs andmetele on teinud uuenduste läbiviimise oluliselt lihtsamaks on mõned pangad võtnud avatud panganduse teenuste arendamise oma südameasjaks. Luuakse tehnoloogiaid, mis võimaldaks ettevõtetel oma tooted pangainfo ja maksetega siduda. Londonis tegutsev Yapily töötab vaid ettevõtete ja teenusepakkujate poolega ning aitab neil siduda oma tooted rohkem kui 250 000 000 pangakonto infoga. Sarnane ettevõte on ka TrueLayer, kes lõi hiljuti 35 miljonit eurot kaasanud C-rahastusvoorus käed VISA-ga.

Open Bank Project (OBP) ühendab rohkem kui 11 000 arendajat ja finantstehnoloogia ettevõttet, kes töötavad parema finantsandmete vahenduse nimel. Sellisest koostööst võib saada panganduse uus normaalsus:

“OBP abiga saavad ettevõtted luua suletud keskkonna, milles prooviandmete abil oma teenuseid arendada. See on hea võimalus katsetada ilma tootmissüsteeme ühendamata (ideaalne hackathonide ja prototüüpimise jaoks). Üks neist materjalidest on 250 ettevalmistatud API-ga kataloog, mis sisaldab näiteks API-sid juurdepääsuks kontodele, tehingutele, maksetele, isikutuvastusel, jne.”

Tarbijate jaoks on finantsrakendused, mis aitavad eelarvet kujundada nüüd juba täiesti tavalised. Mint oli üks esimesi ettevõtteid, kes pakkus klientidele võimalust näha kogu oma finantsinfot ühes äpis ning lisaks eelarve koostamisele ka arvete tasumise jälgimist. Nüüd pakuvad seda juba ka mitmed teised tegijad, nagu näiteks You Need A Budget, mis teeb kõik varem Excelis tehtud tööd Sinu eest ära ning aitab näha, kuidas oma raha paremini majandada. PocketGuard jälgib Sinu kulutusi reaalajas ning aitab mõista, kui palju võid mingil hetkel endale kulutamist lubada.

Samuti on olemas investeerimisäpid, mis kasutavad pangaandmeid. Acornsi abil saad investeerida üleoleva raha automaatselt ega pea ise oma pead sellega vaevama. Personal Capital analüüsib Sinu finantskontosid ning praegust finantsolukorda ja pakub selle põhjal välja võimalusi, kuidas tulevikus paremini investeerida.

Riskid ja regulatsioonid

Siiamaani on inimesed kartnud oma pangaandmeid jagada. Eriti kuna rünnakuid finants- ja pangaandmetele on viimastel aastatel üha rohkem. Seetõttu on väga oluline tarbijaid harida ning nende teadlikkust tõsta. Ühe hiljutise uurimuse kohaselt on vaid 22% ÜK kodanikest kuulnud avatud pangandusest.

Mõte oma isikuandmete vabalt jagamisest käib täielikult vastu viimasel ajal andmekaitsega seoses rõhutatule. Avatud panganduses peab tarbijaile rääkima, miks andmete jagamine neile kasulik on. Rahvusvahelise Finantsinstitutsiooni kohaselt:

“Siiamaani on inimesi manitsetud oma andmeid mitte jagama, kuna see teeb nad rünnakute suhtes haavatavaks. Ja see on õige, kuid sellepärast on inimestel raske mõista, kuidas siis nüüd aitab andmete jagamine hoopis turu arengule kaasa. Inimestega tuleb rääkida sellest, mida nad oma andmetega teevad, kuidas toimivad nõusoleku mehhanismid ning millised on uute toodete ning teenuste riskid ja kasutegurid.”

Teine oluline küsimus avatud pangandusega seoses, nagu ka mis tahes muu andmete jagamise puhul, on privaatsus. Kui pangad avavad uksed finantsteenuste pakkujatele, tõuseb andmete kuritarvitamise või varastamise risk. See valmistab eriti muret, kuna pangaandmed on väga tundlikud ja isiklikud.

Ometi on avatud pangandus võrreldes varasemate andmekogumismeetoditega nagu skreependamine, hoopis turvalisem ja mastaapsem. Avatud panganduses ei jagata kolmandate osapooltega salasõnu ja kohalikud ametnikud saavad neid kontrollida, avalikustada ja kontrolli all hoida.

Avalike ja jagatud andmete süsteem ei tööta, kui keegi selles ei osale. Tarbijad peavad nägema avatud panganduse positiivseid külgi, või muidu ei anna nad selleks nõusolekut ega osale selles täiel määral. Finantsinstutsioonide ja finantstehnoloogia ettevõttete ülesanne on seda neile selgitada.

Pinge on peal

Juba alates 2008. aasta ülemaailmsest majanduskriisist alates ollakse pankade suhtes skeptilised. Avatud panganduse tekkimisega on alternatiivsed finantsallikad muutunud tõhusamaks ja soodsamaks ning on seega nii tarbijatele kui ettevõtetele kasulikumad. Aeglane ja kallis pangateenus on muutumas ning seda tänu avatud pangandusele.

Mastercard

See seab traditsioonilised pangad pinge alla ja ka nemad peavad arenema ning oma teenuseid täiustama – vähendama teenustasusid ja pakkuma paremat motivatsioonipaketti klientidele, kellel on rohkem võimalusi kui kunagi varem.

*Investeerimine on alati seotud riskidega ning investeeringud ei ole tagatud. Tootlus on kuni 6,75%. Enne investeerimisotsuse tegemist tutvu ülevaatega riskidest, vajadusel konsulteeri spetsialistiga.