Poliitilised rahutused Hong Kongis tekitavad majanduslanguse ohtu

Finantsnipid

Hong Kongi ja Hiina mandri vaheline suhe on alati olnud pinev. Nüüd, 2019. aastal, on pinged jõudnud haripunkti ja protestilaine Hong Kongis põhjustab poliitilist ja sotsiaalset rahutust kogu riigis. Olukord on keeruline, kuid kas see võib viia majanduslanguseni? Või saab sellest ajaloo mälus vaid silmapilk.

Political unrest in Hong Kong

Mis toimub?

Hong Kongi protestid algasid veebruaris, kui sealne valitsus alustas tööd väljaandmisseaduse paranduste kallal. Muudatusettepanekus lubatakse Hong Kongi elanike väljaandmist teistele riikidele, sealhulgas mandri-Hiinale.

Kuu aega pärast muudatuste algatamist tekkisid nende vastu väiksemad protestid. Valitsus aga jätkas ettepanekute elluviimist ja aprillis teatatagi parandustest väljaandmisseadusele, mis lubavad väljaandmist mandri-Hiinale. See ajas kodanikud vihale ning aprillis tuli tänavatele massiliselt vastuseisjaid.

Mais vaidlesid vastava seaduse teemal erinevad poliitilised parteid, nii vastased kui mandri-Hiina pooldajad. Valitsus püüdis avalikkust rahustada ning tegi seaduses teatavaid mööndusi, kuid sellest ei piisanud ning protestilained jätkusid.

Terve juuni väldanud protestidega samal ajal korraldati ka muid vastuaktsioone, nagu näiteks kirjutasid seaduse vastasele petitsioonile alla 120 000 üliõpilast ja õpetajat. Protestid muutusid suve jooksul järjest enam vägivaldseks.

Hetkel on Hong Kongi valitsus nõustunud protestide tõttu väljaandmisseaduse edasi lükkama. Kuid teema pole veel lõpetatud ning teatud aja möödudes plaanitakse see taas päevakorda võtta.

Miks?

Hong Kongis toimuva mõistmiseks peab teadma saare ajalugu ja suhet mandri-Hiinaga. Enne, kui Hong Kong 1997. aastal Hiinale üle anti, oli ta 156 aastat olnud Briti koloonia. Tegemist oli eraldi haldusalaga, oma majanduse ja poliitilise süsteemiga, kus toimis “üks riik, kaks süsteemi” põhimõte. Hong Kongi ja Hiina suhted olid aga tihedad. 

hong kong relationship with china

2019. aastal hakkas Hong Kongi valitsus rääkima seadusemuudatusest, mis lubaks väljaandmist mandri-Hiinale. Ehk, Hong Kongis sooritatud kuritegude eest tuleks vastutada mandri-Hiina kohtus. Kodanikud kardavad, et see seaduseelnõu hägustaks kahe piirkonna vahelist piiri ning ohustaks Hong Kongi põhiseadust, mille kohaselt neil on õigus oma demokraatiale.

Rünnak sõltumatusele tõukas inimesed protestima, lootuses pälvida kohalike riigiametnike tähelepanu. Protestid püüdsid aga kogu maailma tähelepanu ning poliitiline suhe Hiina ja Hong Kongi vahel muutub üha keerulisemaks.

Majanduse ja poliitika suhe

Poliitika ja majandus on omavahel tihedalt seotud ning neid on raske teineteisest lahutada. Poliitika mõjutab majandust ja vastupidi. Joseph Cropsey analüüsib kahe valdkonna seoseid oma majanduslikus uurimuses pealkirjaga “Poliit- ja majandusteaduse suhetest“:

“Poliitika ja majandus on omavahel seotud, kuna poliitika tekib majandustegevusest. Kuid majandus on siiski organiseeritud tegevus, mida reguleerivad seadused ja põhikirjad. Seega seadused, mis on kahtlemata ka poliitika, dikteerivad majanduse toimimist. Poliitika on primaarne.”

Cropsey tahab öelda, et poliitika mõju majandusele ja majandustegevusele on tähtsam. Ehe näide päevapoliitikast, mis selle teadustöö järeldusi tõendab, on ÜK otsus lahkuda Euroopa Liidust. Brexit on üks lähiajaloo olulisemaid poliitilisi otsuseid, mille tulemusel tekkinud ahelreaktsioon põhjustab Briti majanduses ohtralt ebakindlust. ÜK parlamendis kestev vaidlus, kus endiselt puudub lepe EL-iga, tekitab ettevõtjates muret, mis neist pärast oktoobrit saab.

Kas poliitilised rahutused viivad Hong Kongi majanduslanguse veerele?

Kui poliitika mõjutab otseselt majandust, kas see tähendab siis, et Hong Kongi ootab ees majanduskriis? Kardetakse, et Pandora laeka avamisega on Hong Kong esile kutsunud protestid, mis viivad kogu piirkonna majanduse hukule. Muutusi on märgata juba praegu.

no china extradition

2019. aasta viimases kvartalis kasvas Hong Kongi majandus vaid 0,6%, mis on kümnendi kõige madalam määr. Erasektor oli samuti augustis viimaste kümnendite madalaimas seisus. Ühe ettevõtlusuuringu kohaselt oli see kehvim kuu pärast 2009. aasta veebruari. Selle tulemusel on oluliselt langenud ka Hong Kongi toodang ja eksport.

Riigiametnikud annavad endast parima, et vältida majanduskriisi ning ohverdavad miljardeid dollareid majanduse ergutamiseks alandades makse ja pakkudes toetusi hariduse omandamiseks. Majandusminister Paul Chani sõnul püütakse nende meetmetega ära hoida võimalikku majanduslangust. “See ergutab majandust ning aitab Hong Kongi ettevõtetel ja inimestel majanduslikust ebakindlusest tingitud raskustega toime tulla,” märkis Chan.

Üks suur probleem on ka – kui Hiina ja Hong Kong muutuvad poliitiliselt tihedamini seotuks, võib see välisettevõtted Hong Kongist eemale peletada. Hiina ei tõota välisettevõtlusele head, kuna püüab kontrollida kõike, mis käeulatuses. Endeline on ka suur kapitali väljavool Hong Kongist, mis on tingitud välisvaluuta reservide vähenemisest.

Võib-olla mitte …

Hoiatused Hong Kongi hukust ei pruugi siiski päris tõele vastata ning on ka põhjust optimismiks. Hong Kong on tehnoloogiliste arengute keskus, kus asuvad mitmed võimsad telekommunikatsiooni- ja muud tehnikaettevõtted. Saarest saab ilmselt üks esimesi uue 5G mobiili-tehnoloogia rakendajatest, kelle eeskujul hakkab toimuma valdkonna areng ka kõikjal mujal maailmas.

Hong Kongi Hang Seng indeks on tegelikult praeguse seisuga isegi rohkem kui 6% tõusnud, mis on investoritele väga hea märk. Hiina investorid on seda märganud ning ostsid augustis 7,5 miljardi dollari väärtuses Hong Kongi aktsiaid.

Hiina peab Hong Kongiga suheldes ettevaatlik olema, sest viimasel on tohutu majanduslik jõud. Hong Kong ühendab Hiinat muu maailmaga, kelle jaoks suhtlus kommunistliku Hiinaga pole lihtne.

Richard Marstoni, Pennsylvania ülikooli Whartoni majanduskooli emeriitfinantsprofessori sõnul on see suhe nii oluline, et võib panna Hiinat naabri suurema mõjutamise osas ümber mõtlema. “Hong Kong on mugav nii Hiinale kui muule maailmale … Tema staatuse muutumine pole kellegi huvides.”

Pigem kasutavad investorid meedia poolt tektitatud hirmu ära ning lõikavad Hong Kongi investeerimisest kasu ka siis, kui protestid kestavad.

Ettevaatus tuleb kasuks

Hiinaga suheldes ei ole miski kindel. Protestid võivad lõppeda nii Hiina sõjaväe sekkumise kui ka täieliku ükskõiksusega. Ebakindlus võib olla investoritele ohumärk, aga ka võimalus oma tulusid kasvatada.

Lahing Hong Kongi kodanike, valitsuse ja Hiina vahel näib aga jätkuvat. Maailm jälgib ja investorid ootavad õiget hetke. Lõpptulemuse ennustamine oleks siinkohal sama hea kui õnnemäng.