Rünnak Saudi Araabia naftaväljale põhjustab pingeid Lähis-Idas. Kahe Saudi Araabia naftavälja rünnakus kasutati 25 drooni ja suundraketti eesmärgiga halvata maailma suurim naftatööstus. Rünnakute läbiviija pole teada. Saudid on kindlad, et õelate kavatsuste taga on Iraan, kuigi Jeemeni Houthi mässulised on avalikult tunnistanud oma süüd.

Samal ajal püüavad Ameerika Ühendriigid info ja tõendite uurimisega süüdlast leida:

Saudi Arabia oil fields

“Analüütikud vaatlevad satelliidifotosid kahjustatud piirkondadest ning hindavad madala lennuga suundrakettide radaritele jäänud jälgi. Uuritakse ka suhtlust enne ja pärast rünnakut tuvastamaks Iraani ametnike seotust.

Sündmuskohalt leitud suundrakettide ja droonide osakesi analüüsitakse isegi kohtuekspertiisis. Asjaga seotud vanemametnik Ameerikast avaldas, et leitud on ühe sihtmärgini mitte jõudnud suundraketi rikkumata trükkplaadid, mis annavad kohtuekspertiisile olulist infot raketi päritolu kohta.”

Saudid on täiesti kindlad, et rünnaku taga on Iraan. Kroonprints Mohammad bin Salman on öelnud, et kui Iraani ei takistata, keerab see ülemaailmse naftatööstuse pea peale. Ta hoiatab varude vähenemise ja seninägematult kõrgete naftahindade eest.


Hoolimata kasvanud müüginumbritest teatas Amazon Europe 2018. aastal 493 miljoni suurusest maksueelsest kahjumist, mis annab neile õiguse veelgi suuremaks maksusoodustuseks. Kokku pälvis ettevõte 2018. aastal 241 miljonit eurot maksukrediiti, mis pani paljud kahtlema, kas nad ei püüa mitte süsteemi üle kavaldada.

Firma ise väidab, et uute investeeringute tõttu piirkonnas ei teeni nad kasumit ning seetõttu ei tohiks maksta kõrgemaid makse.

Amazon

“Amazon maksab kõik nõutud maksud riikides, kus ta tegutseb,” ütles ettevõtte kõneisik. “Ettevõtteid maksustatakse vastavalt kasumile, mitte käibele ning meie kasum on suurte investeeringute ja selle tõttu, et jaemüük on väga tiheda konkurentsi ja madala marginaaliga ettevõtmine, jäänud madalaks.”

See pole esimene kord, mil Amazon Europe maksuskandaali keskmes on. 2017. aastal oli ettevõte sunnitud tagastama 250 miljonit eurot ebaseaduslikku riigiabi Luksemburgile, sest EL-i hinnangul võimaldas abi andmine vältida neil maksude maksmist pea kolme neljandiku oma teenitud kasumi pealt.


USA hoiatab e-sigarettide auru eest, kuna selle tarbijad vaevlevad kopsuhaigustes, Euroopal on aga teistsugune hoiak. ÜK terviseametnikud toetavad endiselt e-sigarette ja seotud tooteid. Umbes 6,3% ÜK täiskasvanud kodanikest suitsetab e-sigarette:

e-cigarette vaping

“Kui suitsetad ega ole sellest harjumusest loobunud, proovi auru,” ütleb Martin Dockrell, Public Health England tubakaküsimuste juht ühes intervjuus, mida jagas sel kuul ka Twitteris. Valitsusasutus kinnitab, et e-sigaretid on 95% vähem kahjulikud kui tavalised sigaretid.

ÜK-s pole USA-ga sarnast terviseskandaali veel lahvatanud. Ühendriikides on hetkel registreeritud 380 e-sigarettidega seotud terviseriket, nende hulgas ka mitu surmaga lõppenud juhtumit, Suurbritannias on andmeid vaid seitsme sarnase olukorra kohta, millest ükski pole lõppenud surmaga. Mida teevad ÜK terviseametnikud siis, kui sellest saab siseriiklik probleem, pole teada.


Kliimamuutus kahjustab Euroopa puid. Hiljutise Looduse ja Loodusvarade Kaitse Ühingu (IUCN) aruande järgi on 58% Euroopa puuliikidest väljasuremisohus. Põhjustena toob aruanne välja mitmed haigused, kahjurid, enim aga inimtegevuse.

Climate change

Luc Bas, IUCN Euroopa kontori direktor, ütles: “Aruanne näitab, kui kohutav on olukord liikide jaoks, mis ei pälvi olulist tähelepanu, kuid asuvad siiski Euroopa ökosüsteemi keskmes ning toetavad terve planeedi toimimist. “Inimtegevuse mõjusid ökosüsteemile on vaja vähendada ning tõsta liikide kaitse esikohale.”

See uudis on järjekorras mitmes massilise väljasuremise hoiatussignaalide reas. Septembris avaldatud uurimuse kohaselt on viimase 50 aasta jooksul Põhja-Ameerikas hävinenud ligi kolm miljardit lindu ning tiivuliste arvukus vähenenud 29%.


Euroopa Liit rakendab veelgi rangemaid meetmeid tarbijate andmete kaitseks. EL-i uus tehnikapealik Margrethe Vestager teatas kavatsusest interneti-põhiseid ärisid veelgi enam piirata.

Protect consumer data

“Maailm muutub. Tekivad uued võimu- ja mõjusuhted. Seadused peavad nende muutustega sammu pidama. Digitaliseerimine saab üha enam osaks meie igapäevaelust. Oleme selle abil leidnud uusi võimalusi, kuidas sõpradega suhelda. Kõik maailma teadmised on meie käeulatuses ning omame suuremat kontrolli selle üle, kuidas ostame kaupu, loeme uudiseid või vaatame telekat. Samas on need muutused andnud digiäridele uutmoodi kontrolli meie elude üle.

Digitaliseerimine ühendab, kuid meil peab olema võimalik seda kõike kuidagi filtreerida – leida tooteid või infot, mida soovime. Digitaalsed platvormid, mis aitavad meil seda teha – otsingumootorid ja sotsiaalmeediavõrgustikud ning veebipõhised müügikeskkonnad – omandavad seeläbi olulise rolli meie eludes ning kontrolli meie ligipääsu üle digitalisatsiooni headele külgedele.

Vestageri ülesanne saab olema väga raske. Äsja võitis Google digiprivaatsuse teemalise istungi Euroopa Kohtus, kus leiti, et ettevõte ei pea eemaldama ülemaailmseid linke, mis võivad sisaldada tundlikke isikuandmeid, sest need jäävad EL-i kohtualluvusest väljapoole. See takistab eelmise seadusega sätestatud õiguse “olla unustatud” rakendamist, mis kohustab veebiplatvorme kustutama linke, mis sisaldavad tundlikku informatsiooni ja pole enam päevakohased või on aegunud.