Tehnoloogia areng muudab finantsmaailma täielikult. Seda nii pangateenuste kui maksete osas, mis kõik on tõhusamad ja soodsamad tänu innovaatilistele lahendustele, nagu tehisintellekt, API, plokiahel ja teised. Finantstehnoloogiline revolutsioon teeb finantstööstuse paremaks. Räägime muutustest, mis finantsteenuste tulevikku enim mõjutama hakkavad.
Digitaalsed pangad
Suured pangad on aastakümneid toiminud ühtemoodi: avanud pangateenuste pakkumiseks väikeseid kontoreid erinevates paikades, pakkunud häid intresse ning teeninud kasvavate kliendinumbritega raha. Seni edukas mudel on aga suurema osa maailma jaoks aegunud ja ebatõhus ning tekkimas on täiesti uus pangandusstiil.
Digitaalsetes pankades ei ole töötajaid ega osakondi ning see muudab maailma ka traditsiooniliste pankade jaoks. Kuna kontotasud on digitaalsetes pankades väga madalad (või hoopis olematud), tõuseb nende populaarsus kiirelt, eriti nooremate tarbijate seas.
Ennustuste kohaselt ületab digitaalsete pankade turg 2026. aastaks 394 miljardi dollari piiri ning nende aastane geomeetriline kasvumäär (CAGR) tõuseb 46,5%-ni. Juba on valdkonnas saavutatud ka mõned väga olulised eesmärgid:
- N26 – ettevõtte hinnanguline väärtus 3,5 miljardit dollarit, tehinguid kuus 2 miljardi dollari väärtuses.
- OakNorth – kaasas ühes rahastusvoorus 440 miljoni dollari ja purustas seega Euroopa finantstehnoloogia rahastusrekordi.
- Monzo – kokku 3 miljonit klienti, 55 000 uut kasutajat iga nädal.
- Revolut – 3,7 miljonit aktiivset kasutajat kuus, kokku 7 miljonit kasutajat üle Euroopa.
Sellised pangad pole kõik idufirmad, ka vanad tegijad ise loovad digitaalseid panku. Bank X, näiteks, on Citi panga ja Marcus Goldman Sachsi oma. Mõlemad on tehnoloogial põhinevad pangandusteenused, mille eesmärk on oma loojate mõjuvõimu suurendada.
Digitaalsete pankade põhiline küsimus on, kuidas nad raha teenima hakkavad. Hetkel hoiavad nad end küll vee peal ja kinnitavad turul alles kanda, kuid ühel hetkel peavad nad mõtlema ka sellele, kuidas oma kasvavast kliendibaasist kasu saada. Nende pankade hind on võrreldes rahaga, mida nad päriselt sisse toovad, ikkagi suur. JPMorgani digipank Finn, näiteks, kukkuski läbi ning pidi uksed vaid aasta pärast oma avamist juba sulgema.
Käibe teenimiseks kasutatakse liikmetasusid, mille abil saavad kasutajad juurdepääsu rohkematele võimalustele, teenitakse aga ka maksete pealt. Veel üks võimalus kasumi tõstmiseks on hakata pakkuma laene. Igal juhul tuleb see küsimus lahendada, kui eesmärk on traditsioonilised pangad tõepoolest välja vahetada.
Pangandus pangatutele
World Banki hinnangul on maailmas umbes 2 miljardit pangatut inimest. Pangandus pangatutele tähendab uute tehnoloogiate abil finantsteenuste võimaldamist inimestele, kellel puudub juurdepääs traditsioonilistele pankadele ja finantsinstitutsioonidele.
See kõik sai alguse pangandusteenuste pakkumisest nutitelefonide, ja enne seda SMS-sõnumite kaudu, mis tegi võimalikuks pangateenuste pakkumise kõigile, kellel oli mobiiliühendus. Usutavasti tõi maailma esimese töötava pangandusäpi 2011. aastal turule RBS, kelle eeskujul sündis hiljem mobiilne pangandus. Nüüd on mobiilne pangandus igapäevane ning pangateenused seeläbi kättesaadavad igas maailma nurgas. Ometi on veel palju võimalusi, kuidas tulevikus pangatutele paremaid teenuseid pakkuda.
Kõige olulisem oleks luua pangandussüsteem, mille kasutamine maksaks võimalikult vähe, või üldse mitte midagi. Ainult nii saaksid ka majanduslikult raskes olukorras inimesed endale pangakonto omamist ja pangandusteenuste kasutamist lubada.
Osa inimesi leiab, et just plokiahel on see, mis viib pangateenused tõeliselt pangatuteni. Plokiahela tehnoloogiat ei kontrolli ükski finantsasutus. Seega saab seal raha liikuda vabalt ja tsensuurivabalt ning pangandussüsteemi saavad kasutada kõik, sõltumata nende päritolust või tõekspidamistest. Hetkel on krüptorahade seas kõige populaarsem Bitcoin, kuid kas digivääringutest saavad üldse kunagi finantstööstuses uus normaalsus, seda ei tea keegi.
Küsimus pole aga vaid pangakontode avamises, vaid ka kapitalis ehk isiklikes ja ärilaenudes. Finantstehnoloogia laenuandjad pakuvad laenusid traditsioonilisest krediidimudelist väljaspool. Traditsiooniliselt kasutatakse laenuotsuste tegemisel vaid finantsinstitutsioonide andmeid. Finantstehnoloogia arenguga on see muutunud ning laenuvõtjate krediidivõimekuse hindamiseks kasutatakse ka alternatiivseid andmepunkte (kommunaalkulud, üürimaksed, tööstaaž, jne), mis annab võimaluse taodelda laenu ka neil, kellele tavalises pangas selg on pööratud.
Samuti saab laenu võtta ühisrahastuses (P2P). Ühe akadeemilise uuringu kohaselt aitab ühisrahastus laenu saada neil, keda traditsioonilised pangad ei aita.
Turvalisus ja privaatsus
Finantsandmed liiguvad institutsioonide ja rakenduste vahel sujuvalt ja nii kerkib privaatsuse ja andmeturvalisuse küsimus üha enam päevakorda. Lisaks tõhusamatele turvameetmetele tuleb tarbijaid ka harida selles osas, kuidas uus tehnoloogia nende finantsandmeid mõjutab. Valdkonnasiseselt peetakse andmete turvalisuse ja privaatsuse küsimust finantstehnoloogiatööstuse kasvule kõige suuremaks ohuks.
Jane Barratt finantsandmete ettevõttest MX nendib, et tavalisel inimesel pole õrna aimugi, mis tegelikult tema finantsinfoga toimub, eriti avatud panganduse kontekstis.
“Inimesed ei tea päriselt, kuhu nende andmed liiguvad… Arusaamine avatud pangandusest on lünklik. Lihtsamate näidete puhul saadakse aru. “See on hea info jagamiseks raamatupidajaga või eelarve kujundamiseks mobiilirakenduses” Või “See tähendab, et ma ei pea käsitsi aruandeid koostama või andmeid sisestama.” Kuid suuremas plaanis on asjad endiselt segased.
Määrused, nagu näiteks Euroopa andmekaitseseadus (GDPR) ja Rahapesu tõkestamise direktiiv (AML) ning tunne-oma-klienti (KMC) põhimõtted, hakkavad tulevikus suurt rolli mängima ka selles, kuidas hoida finantsandmeid turvalisena maailmas, kus kõike jagatakse ja info voolab.
“Inimesed ei tea päriselt, kuhu nende andmed liiguvad … Arusaamine avatud pangandusest on lünklik.
Lisaks digitaalsetele pankadele ohustavad traditsioonilist pangandust ka mittepangandusühendused, enamasti suurte tehnoloogiaettevõttete nahas.
Poleks sugugi üllatav, kui järgmistel kümnenditel saaksid Google’ist ja Apple’ist maailma suurimad finantsettevõtted. Mõlemad on suured tegijad ning pakuvadki juba pankadest ja institutsioonidest paremaid finantsteenuseid.
iPhone on enimkasutatav mobiiltelefon maailmas ja Apple’i käeulatuses tohutu suur hulk kasutajaid, kellele oma finantsteenust pakkuda. Apple Pay’d kasutab juba 383 miljonit inimest ja see number kasvab, seega on teenus juba arvestatav mängija turul. Ettevõte on tulnud välja ka füüsilise ja digitaalse Apple Card krediitkaardiga, mis töötab Apple’i seadetega suurepäraselt.
Ka Hiina WeChat on finantstegijana tuntust kogumas ning WeChat Pay kaudu saatis möödunud aastal raha rohkem kui 800 miljonit inimest. Alibaba Alipay statistika on sarnane ning neil on üle 900 miljoni kasutaja. Ka Google teatas just, et kavatseb pakkuda oma klientidele arvelduskontosid.
Tehnoloogia viib finantsteenused edasi, seega on just tehnikaettevõtted, mitte finantsinstitutsioonid, need, kes tööstuse tulevikku dikteerivad.
Automatiseeritud teenused
Automatiseeritud lahendused on lihtsate pangandusteenuste pakkumisel üliolulised, sest kliendid otsivad võimalusi, kus nad ei peaks oma rahaasjadega liiga palju tegelema. Kõik algas automaatsetest arvete maksmistest ja nüüd teevad mitmed automaatsed lahendused meie igapäevaelu oluliselt mugavamaks.
Mõned näited:
- Automaatne säästmine – Digit ja Acorns aitavad säästa raha, ilma et kasutaja peaks selleks väga vaeva nägema.
- Terviklik rahahaldus – Mint oli üks esimesi rakendusi, mis hakkas pakkuma terviklikku lahendust oma rahaasjade korras hoidmiseks ning kasutas selleks informatsiooni erinevatelt pangakontodelt.
- Parimate pakkumiste leidmine – Wikibuy ja teised taolised leiavad üles interneti parimad pakkumised, Honey ja muud sarnased aitavad jällegi veebiostudel automaatselt kuponge kasutada.
- Finantsharidus – eelarvet saab nüüd koostada rakendustes ja automaatsetes teenustes, mis annavad nõu ka kulutamisharjumuste kohta ning soovitavad, kuidas kokku hoida.
Tehisintellekt viib need teenused tulevikus veelgi kaugemale. See suudab paremini analüüsida klientide andmeid ning soovitada pakkumisi ja tehinguid vastavalt tavapärasele käitumisele. Pangad kasutavad tehisintellekti kliendiandmete analüüsiks, et pakkuda neile just enda vajadustega paremini sobivaid võimalusi, olgu siis tegemist kulutuste piiramise, kindlustuse või teiste finantstoodete ristmüügiga, mis kliendi vajadustele paremini vastavad.
Automaatseid lahendusi tuleb järjest peale, mis aitavad kasutajal oma rahaasju automaatselt korraldada.
Hea kõigile
Finantstehnoloogia teenused arenevad ning finantseenuste pakkujaid on järjest rohkem. Tänu sellele on finantsteenused tarbijatele ja ettevõtetele soodsamad ja mitmekülgsemad. Samuti on see kasulik neile, kellel puudub juurdepääs pangateenustele. Selliste klientide teenindamises lasub suur kasumipotentsiaal.
Uues, demokraatlikumas finantsmaailmas, kus tasud on väiksemad, võidavad kõik. Selle eest võime tänada jätkuvat finantstehnoloogia revolutsiooni.
*Investeerimine on alati seotud riskidega ning investeeringud ei ole tagatud. Tootlus on kuni 6,75%. Enne investeerimisotsuse tegemist tutvu ülevaatega riskidest, vajadusel konsulteeri spetsialistiga.