2020. aasta eel on sobilik vaadata korraks tagasi, kuidas maailm muutunud on. Nii tehnoloogia, teaduse kui ka rahandusvaldkondades on palju uut ning maailm näeb seetõttu välja hoopis teistsugune kui 20 aastat tagasi.

Inimkonna edendamisse investeeritakse endiselt palju raha ja aega ning seetõttu muutub see kõik tulevikus kindlasti veelgi. Milline võib maailm välja näha 2050. aastal?

Tehnoloogia

Mõtle korraks 20 aasta tagusele tehnikale. Sajandivahetusel ei olnud paljusid tänapäevaseid tehnoloogilisi uuendusi, nagu nutitelefone, sotsiaalmeediat või YouTube’i veel olemaski. Nõnda kiire arenguga valdkonnas on see vaid aastate küsimus, mil uued tehnikad kõik vanema täielikult kõrvale heidavad. Kaelamurdvat kiirust on märgata igal tehnikaga seotud alal.

Drone taxi

Räägitakse droonidest taevalael, mis hakkavad toimetama kohale pakke ning transportima inimesi. Praegu see küll nii ei ole, kuid võiksime siiski end juba harjutada mõttega pea kohal tiirlevatest droonidest. Tehnikahiiglane Amazon katsetab tarnet droonidega juba 2016. aastast alates ning on seetõttu valdkonna liider. Samme tehakse ka droonitakso suunas, millega saab ühest punktist teise liikuda kiirusel kuni 130 km/h.

Internetiühendus on sissehelistamisega modemite ajast tohutult edasi arenenud. Tänu 3G, ja veelgi rohkem 4G tehnoloogiatele, on internetiühendus oluliselt kiirem. Mobiilne internet on vaid 20 aastat vana, kuid juba luuakse 5G tehnoloogia abil ühendatud maailma, millest me veel unistadagi ei oska. Ootuste kohaselt on 5G ühendus oma eelkäijatest 100 korda kiirem. Info hakkab siis liikuma välgukiirusel ning kaubandus toimima kiiremini ja väiksemate takistustega.

Seoses juhtmeta seadmete levikuga on tekkinud soov neid omavahel ühendada. Asjade internet aitab seadmetel omavahel suhelda ning muuta igapäevaelu sujuvamaks ja tõhusamaks. IoT on kasulik igas valdkonnas, alustades toiduvarudest lõpetades taastuvenergia ja tervishoiuga. Asjade interneti abil suhtleb Sinu äratuskell nii kohvimasina, televiisori kui ka autoga.

Virtuaalreaalsus teeb suhtlemise inimestega üle maailma nii tõetruuks, nagu viibiksid vestluspartneriga päriselt samas kohas. Ettevõte nimega Oculus, näiteks, on juba astunud esimesed sammud virtuaalreaalsuse kogemuse pakkumisel peakomplektiga, kuid see on alles algus. Virtuaalreaalsuse kaudu saab teha nii paljut, mis varem oli võimalik vaid näost näkku kohtudes. Näiteks, kui otsid uut kodu, saad virtuaalreaalsuse peakomplekti abil oma tulevases korteris ringi jalutada ega pea isiklikult kohale minema. Samuti võid niimoodi nautida kontserdielamusi esireast ilma kodust väljumata. Seda tehnoloogiat saab kasutada ka tervishoius, et aidata inimestel üle saada foobiatest läbi kardetud olukordade kontrollitud kogemise virtuaalreaalsuses.

Teadus

Kuna meie planeet on tõsises hädas, võime 2050. aastal olla juba Kuule või Marsile asumas. Just sellega tegelevad praegu mõned maailma rikkamad ettevõtjad, kes panustavad kosmoseuuringutesse miljoneid dollareid. Elon Muski SpaceX projekti eesmärk on asutada 2050. aastaks Marsile linn.

Planet Earth

Arstiteadus areneb nii kiiresti, et paljud hetkel surmavad haigused ei valmista tulevikus enam muret. Genoomi sekveneerimine on juba nii palju odavam, et 2022. aastaks võib see maksta vähem kui vereproovi andmine. Tõenäoliselt leitakse astmavaktsiin ning ravim ka muudele kroonilistele hingamisteede haigustele. Nanoteaduse abiga võidakse ravida koguni pimedust. Kõige suurem uuendus aga saab ehk olema vähiravimi leidmine, mille kallal teadlased praegu usinasti töötavad, püüdes erinevate meetoditega kõiki vähirakke kehas tappa. Seda taktikat arendatakse järgnevate kümnendite jooksul kindlasti edasi.

Juhtmevaba laadimise teaduse abil hakkame telefone laadima neid lihtsalt õhus hoides. Kaks tehnoloogia ettevõtet, Energous ja Ossia, arendavad välja laadimissüsteemi raadiolainete ja muude võimaluste abil. Ossial on isegi olemas toode, The Forever Battery, mis suudab elektrit tarbida ilma juhtmeteta. Tundub, et juhtmete aeg on lõplikult läbi saamas.

Andmeteaduse abiga saab suurte kogutud andmehulkade kaudu ennustada tulevikku ning võidelda näiteks metsatulekahjude vastu. Praegu aitab andmeteadus tuvastada pettuseid, koostada logistilisi plaane ning ära tunda kõnet – see kõik areneb vaid edasi ning leiab kasutust koos teiste tulevikutehnoloogiatega, nagu näiteks isesõitvate autodega.

Rahandus

Esimeste krüptorahade tulek on muutnud meie arusaamist rahast. Digivarad on veel küll lapsekingades, kuid muudavad tõenäoliselt rahamaailma täielikult. Järgmine samm rahanduses võib tähendada ülemaailmsete digirahade teket, mille abil saab raha liikuda riikide vahel vaid hetkega. Samuti võib see tähendada rahvusriikide, nagu Hiina täielikku üleminekut paberrahalt digivaradele. Krüptorahad sunnivad ka panku loobuma teenustasudest ning pakkuma ooteajata ülekandeid ja makseid.

Praegused arenevad majandused on 2050. aastaks majandusliidrid. Arvatavasti ületavad järgmise 30 aasta jooksul E7 riikide Hiina, India, Brasiilia, Venemaa, Indoneesia, Mehhiko ja Türgi tulemused G7 riikide omi nii majandusliku mõju kui mahu poolest. See vähendab oluliselt töökohtade arvu praegustes võimuriikides USA-s ja Saksamaal.

Juba praegu põhjustab tehnoloogia areng töötust ning inimestele jääb järjest vähem tööd. Nii tekib vajadus kodanikupalga järele, mis aitaks inimestel teenida elamisväärset sissetulekut ka ilma tööd omamata ning rikkus jaguneks võrdsemalt.

Kliimamuutus

Kõik muutused ei saa siiski olema positiivsed. Praegune kliimamuutuse probleem on 2050. aastaks tõenäoliselt inimkonna suurim oht. Mitmed linnad üle maailma, sealhulgas Veneetsia ja mõned USA rannikulinnad, võivad olla täielikult vee all. See tekitab enneolematu põgenikekriisi.

Kliimamuutus

Omad negatiivsed mõjud on ka liikide väljasuremisel ja ökosüsteemide hävimisel. Ookeanide ja merede soojenemine muudab joogivee luksuseks ja ka arenenud riikides tuleb seda hakata välja jagama jao kaupa nagu praegu arengumaades.

Kliimamuutust võib pidurdada vaid taastuvenergia kasutusele võtmine ja teised poliitilised ning majanduslikud muutused. Kasvuhoonegaaside emissioonidele tuleb kehtestada karmimad maksud, mis piiraks suurte ettevõtete emissioone. EL-is kaalutakse käibemaksu kehtestamist selliselt, et kauba hinnas väljenduks see, kui suur oli selle toote tootmiseks eraldunud kasvuhoonegaaside hulk. Maksud võidakse kehtestada ka lihale, mis on üks kliimamuutuse suurimaid põhjustajaid. Kõrgem liha hind aitaks vähendada liha söömist ning ka selle keskkonnamõju.

Kliimamuutus toob kaasa muutused ka arhitektuuris, kus isegi kõrghooned peavad olema planeeritud väikseima võimaliku süsiniku jalajäljega. Uue aja pilvelõhkujad kasutaksid kütmiseks ja jahutamiseks päikeseenergiat ning võimaldaksid selle elanikel oma toitu ise toota nagu talus. Iga hoone oleks siis nagu üks jätkusuutlik ökosüsteem, ka enim asustatud linnades.

Harjumine uue maailmaga

Kes 2050. aastani elavad, näevad kindlasti täiesti uut maailma uute transpordivahendite, vähemate haiguste ja suurema ühendatusega. Kuid kõik ei saa olema helge, sest kliimamuutus võib tekitada tohutuid probleeme ning teha uute linnade asutamise Kuule või Marsile veelgi vajalikumaks.

Kui selle sajandi esimesed 20 aastat on meile midagi õpetanud, siis seda, et tulevikku ennustada on väga raske. Mõned neist muutustest juhtuvad kindlasti, kuid see võib toimuda moel, mida me ei oska ettegi kujutada. Niisiis, maailm võib küll 2050. aastal välja näha selline, aga ka täiesti teistsugune.

*Investeerimine on alati seotud riskidega ning investeeringud ei ole tagatud. Tootlus on kuni 6,75%. Enne investeerimisotsuse tegemist tutvu ülevaatega riskidest, vajadusel konsulteeri spetsialistiga.