Septembri alguse pinged EL-i majanduses ja poliitikas

Finantsnipid

Regionaalpoliitikas toimuvate muutuste tõttu viis Euroopa Keskpank (EKP) sisse meetmed kaubanduse ergutamiseks. Pank kavatseb lähituleviku jooksul osta igas kuus 20 miljardi euro eest netovarasid. Kvantitatiivne lõdvendamine tähendab ka hoiusemäära langetamist rekordiliselt madalale -0,5% tasemele.

EKP president Mario Draghi võtab EL-i majandusolukorda väga tõsiselt:

EU Economic

“Nõrgenevate majandusväljavaadete ja kahjumiriskide valguses peaksid kõik valitsused olema oma fiskaalruumis efektiivsed ja seda üsna kiiresti,” ütles Draghi. “Suure riigivõlaga riikides tuleks rakendada ettevaatlikkust ning luua tingimused, kus automaatsed majanduse stabiliseerijad saaksid toimida. Kõik riigid peaksid rohkem pingutama oma riigi rahanduse kasvamist toetavate meetmete leidmise nimel,” lisas ta.

Nende meetmetega ei olda aga sugugi üksmeelselt nõus. Robert Holzmann, Austria keskpanga juht on selle kõige vastu ning märgib, et Mario Draghi lahendus on viga, kuid seda saab parandada, kui tööle asub uus president Christine Lagarde.


Uus positsioon EL-i valitsuses tekitab muret suhtumisega immigrantidesse ja põgenikesse. Euroopa Komisjoni tulevane president Ursula von der Leyen teatas hiljutisel pressikonverentsil loodavast Euroopaliku elustiili kaitsmise asepresidendi ametist, mille eesmärk on tegeleda migratsioonipoliitikaga. Vastuolulise terminoloogia tõttu on see samm paljude arvates meelt mööda vaid paremäärmuslastele.

European Union

Von der Leyen on püüdnud asja selgitada:

“Euroopaliku elustiili keskmes on solidaarsus, rahu ja turvalisus … Murede ja hirmudega, mida tekitab ebakorrapärase rändepoliitika mõju majandusele ja ühiskonnale tuleb tegeleda.”

See väljaütlemine tekitas Euroopa parlamendis ohtralt vastumeelt. Hollandi Euroopa Parlamendi liikme Sophie in ‘t Veld’i silmis on see täielik vastand Euroopalikele väärtustele:

“Kogu Euroopaliku elustiili mõte on kodanike vabadus valida ise oma elustiil … Vihjata, et eurooplased vajavad kaitset teiste kultuuride eest on groteskne ning selline narratiiv ei tohiks juurduda.”


Kliimamuutus on inimkonna suurim oht. Kas tehnika abil oleks võimalik selle mõju vähendada? Hiljuti avaldas Time Magazine nimekirja erinevatest võimalustest, kuidas tehnoloogia abil kliimamuutuse vastu võidelda ning kogu maailma keskkond puhtamaks muuta.

Viimaste aastate jooksul on nii päikese- kui tuuleenergia hind oluliselt langenud ja USA-s tuuleenergia maht kümne aasta jooksul kahekordistunud. 2018. aastal tootsid päikese- ja tuuleenergia kahepeale 17% kogu elektrist, mis on võrreldes 2008. aastaga 9% rohkem.

Solar and wind energy

Just süsinikuvaba elekter omaks kliimamuutuse osas suurimat mõju:

“2019. aastal liitusid Nevada ja Washington California ja Hawaii eesmärgiga saavutada järgmises põlvkonnas 100% süsinikuvaba elektritootmine. Sarnased eesmärgid on seadnud ka Prantsusmaa, Rootsi, Portugal ja ÜK.”


ÜK-d juhib diktaator. Vähemalt nii väidavad meedia ja kohalikud inimesed pärast seda, kui peaminister Boris Johnson parlamendi töö peatas, püüdes ära hoida lepet EL-iga.

Mitmed Euroopa meediaväljaanded on Johnsonit süüdistanud Briti demokraatia kukutamises:

British democracy

Johnsonit on võrreldud Ungari peaminstri Viktor Orbaniga, keda samuti kritiseeritakse valitsuse liigses kontrollis kohtusüsteemi, pressi ja akadeemikute üle. Kõige häälekamalt võrdles neid kahte Austria ajaleht Der Standard.

Saksamaa rahvusvaheline avalik-õiguslik ringhäälingukanal DW oli veelgi otsekohesem. “Boris Johnson, ÜK diktaator,” seisis uudistevõrgu kogenud Euroopa korrespondendi, Barbara Weseli arvamusartikli pealkirjas.

Johnsoni-vastaste õnneks leidis Šoti kõrgeim apellatsioonikohus, et Johnsoni katse parlamenti peatada ei olnud seaduslik, kuna püüdis sellega takistada nende tööd. Johnson kavatseb selle otsuse ülemkohtusse edasi kaevata.