Sularaha on kuningas, kuid mitte kauaks

Finantsnipid

Sajandeid tagasi ei olnud paberraha olemas. Selle asemel kasutati kauplemiseks merekarpe ja helmeid. 11. sajandil võttis Songi dünastia kasutusele esimese paberil põhineva raha ja asus sillutama teed sajandeid kestnud paberraha võimule.

Cash is king

Nüüd on toimumas uus raharevolutsioon. Krediitkaartidest alanud muutus levib digitaalsete maksesüsteemide kaudu. Sularaha ei kasutata mitte ainult harvem, vaid seda peetakse lausa aegunud makseviisiks, mis õige pea lakkab olemast.

Sularahata ühiskond

Olgem ausad. Sularaha hakkab oma mõtet kaotama. Möödunud sajandil üldlevinud paberraha kasutatakse tänapäeval vähe.

Sularahata tehingud said alguse krediitkaartide leiutamisega 1950. aastal. Kaardiga tehtud maksed arvestati maha kas pangakontolt, kus raha oli olemas, või krediidikontolt, kuhu tarbija selle hiljem tagastas.

Viimase kümne aasta uuendused viivad meid sularahata maailmale tõeliselt lähedale. Amazonist saab vaid ühe nupuvajutuse või sõrmeliigutusega tellida kõike alates mähkmetest ja lõpetades elektroonikaga. Mobiilimakserakendused nagu Apple Pay, Alipay ja Venmo võimaldavad raha saatmist erinevatesse maailma otstesse.

Sularaha tähtsuse vähenemisel mängivad olulist rolli ka digivarad. Bitcoin on algatanud tõelise raharevolutsiooni ning detsentraliseerinud valuuta, mis varem oli alati riikide kontrolli all. Digivarasid ei kontrolli ega oma keegi, seega on nad ülemaailmsed ja tsensuurivabad. See teeb digivarad sularahast paremaks.

Digimaksed on kiiremad ja lihtsamad kui tehingud traditsioonilise sularahaga, seetõttu usuvad paljud, et sularaha kaobki ära ega kesta kauem kui järgmise kümnendi lõpuni.

Kas digitaalse rahaga on võimalik õpetada raha väärtust?

Kuigi sularahata maailm on praktilisem, tõstatab see küsimuse, kuidas selgitada sellisel juhul inimestele raha väärtust. Kui kõige eest on võimalik maksta vaid nupuvajutuse või sõrmeliigutusega, ei tajuta enam raha väärtust.

teach people the value of money

Enim rolli mängib see laste puhul. Tänapäeva lapsed elavad tulevikus tõenäoliselt maailmas, kus sularaha pole enam esmane makseviis. Kuidas selles uues maailmas lastele rahamaailma selgitada?

Sammu sularahata maailma poole on teinud ka klassikaline lauamäng Monopol, kus ei kasutata enam sularaha, vaid elektroonilisi käsklusi. Rahaekspertidele see muutus ei meeldi. Laura Levine, JumpStart Coalition for Personal Financial Literacy president ja tegevjuht, märkis: “Kui lastel puudub kokkupuude rahaga, nii päris- kui mängumaailmas, siis on raskem neile raha väärtust ja sellega toimetamist õpetada.”

Õnneks on siiski mõned võimalused, kuidas lastele ka digiajastul raha kasutamist õpetada. Gohenry äpp ÜK-st on loonud Visa deebetkaardid lastele. Kaart on seotud Gohenry äpiga ning õpetab, kuidas kasutada ja säästa raha, mida lapsed kodu- ja muude töödega teenivad. Samamoodi aitavad seda eesmärki täita mobiilirakendused, nagu Bankaroo ja FamZoo, mis ka õpetavad lapsi säästma kasutamata selleks traditsioonilist sularaha.

Riigid teel sularahata ühiskonna poole

Maailm liigub kindlal sammul sularahata ühiskonna poole. Enamikes riikides kasutatakse praegu sularaha üsna regulaarselt. On aga kaks riiki, kus sularahata ühiskond juba toimib ning meil on neilt palju õppida nii hea kui halva osas.

Rootsi

Vaid 8 aastaga vähendas Rootsi sularahamaksete hulka 40% pealt 13%-ni ning see number langeb jätkuvalt nulli suunas. Seda tänu valitsuse ja institutsiooniliste pankade toetusele.

Kuus Rootsi panka ühinesid ja lõid mobiilimaksete süsteemi Swish, mida 10 miljonist rootslasest on kasutama asunud juba 6,5 miljonit. Swishi rakenduse kaudu on kasutaja pangakonto seotud tema telefoninumbriga, mis teeb raha kandmise võimalikuks vaid hetkega.

Lisaks soovib Rootsi kasutusele võtta oma digiraha, mis teeb riigi sularahavabaks saamise 2023. aastaks veelgi tõenäolisemaks. Digiraha, mille nimeks e-Krona, testitakse juba riigi keskpanga pilootprogrammis ning tõenäoliselt tuleb see välja 2021. aastal. e-Kronaga tehtud tehinguid saab esialgsete plaanide kohaselt jälgida ning tema väärtus on ette makstud. Selle abil saaksid ka välismaalsed Rootsis väljastatud kaardile laenu võtta.

Hiina

Rootsil tihedalt kannul sularahata ühiskonna suunas on Hiina. Digimaksete innovatsioonid nagu Alipay ja WeChat Pay on kogu maa tormiliselt üle võtnud. Räägitakse juba ka tänavamüüjatest, kes enam sularaha vastu ei võtagi, vaid nõuavad makseid mobiilirakenduste kaudu. Mobiilimaksed Hiinas on ületanud nii Visa kui Mastercardiga tehtud tehingute arvu.

Eelkõige seisab selle muutuse taga millenniumipõlvkond, kes on ergutanud ka oma vanemaid digimaksete revolutsiooniga ühinema. Hiina tehnikahuvi toetab riigi sularahavabaks muutumist. He Fei, Shanghai Kommunikatsioonipanga vanemuurija kirjeldab, kuidas suured turuliidrid mobiilimaksete maailmas ilma teevad:

“Mobiilimakse süveneb Hiinas veelgi, kui hiiglased Alipay ja WeChat Pay oma positsioone tugevdavad,” ütles ta. “Lisaks on tulevikus kindlasti ka rohkem nutiseadmeid maksete tegemiseks, nagu näiteks randmepaelad ja -kellad.”

Hiina töötab hoolsalt ka oma krüptoraha kallal, mis vahetaks välja jüaani. Hiina digivara ei oleks detsentraliseeritud, vaid Hiina rahvapanga ja teiste kommertspankade kontrolli all. Hiina digiraha uurimislabor on esitanud 50 patendiavaldust kahekihilise digirahasüsteemi, digitaalse rahakoti ja muude tehnoloogiate jaoks, mida projektis kasutatakse. 

Põhiliseks mureks sularahavaba Hiina teel on selle mõju riigis elavatele vaestele ja/või maapiirkondades asuvatele inimestele. Samuti, kui kõik maksed on digitaalsed, oleks Hiina valitsusel oma kodanike üle veelgi suurem kontroll. Viimased aga ei näe selles probleemi ega mõista, miks see on oluline turvalisus- ja privaatsusrisk.

Milleks meile sularaha – teine vaatenurk

Sugugi mitte kõik ei ole sularahata ühiskonna poolt. Paljud majandusteadlased ja moraalieksperdid usuvad, et sularaha on majandussüsteemi võrdsuse ja õigluse säilitamiseks oluline. Mitmed USA linnad on keelanud jaemüügiasutustel sularaha vastuvõtmisest keelduda ning tõrjuda neid, kes digimakseid teha ei soovi.

Cash alternative

Sularaha kasutavad tavaliselt rohkem vaesed kui rikkad. Seda seetõttu, et vaesed inimesed ei vasta digimakseteks vajaliku pangakonto avamise miinimumnõuetele. Need jällegi, kes vaevu tingimused täidavad, maksavad konto omamise ja oma raha kasutamise eest liigseid tasusid, mis neid veelgi vaesemaks teevad. Kõik need inimesed pooldavad sularahal toimivat majandust, kus neil on samuti võimalik tehinguid teha ja oma põhivajadusi rahuldada.

Lisaks võimaldab paberraha teha tehinguid ilma, et valitsus tarbijat jälgiks. Digimakseid krediitkaardi ja muude maksevahenditega jälgitakse ja salvestatakse – keegi kuskil alati teab. Paberraha aga ei saa jälgida, seega on tarbijal oma finantstehingutes rohkem privaatsust. Ilma sularahata oleks valitsustel ja seaduseloojatel juurdepääs kõigile maailma finantstehingutele. Hong Kongis, näiteks, kalduvadki inimesed taas sularaha tehingute poole, kuna soovivad kaitsta oma privaatsust Hiina valitsuse eest.

Üks võimalus, kuidas privaatsust ka sularahata maailmas säilitada, on detsentraliseeritud krüptorahad, nagu Bitcoin, mida ei saa jälgida ega tsenseerida. Krüptorahad ühendavad endas tsensuurivaba sularaha ja digimaksete head omadused, mis teeb neist parima pika perspektiiviga lahenduse.

Revolutsioon on peaaegu käes

Mõtle, kui tihti Sa praegu võrreldes kümne aasta taguse ajaga sularaha kasutad. Näed, kuidas sularaha hakkab asenduma digimaksetega krediitkaartidelt, digivarade ja mobiilimaksetega.

Finantstehingud on muutunud küll lihtsamaks ja kiiremaks, kuid sellel on oma hind. Kõiki digimakseid saab jälgida ja vaesemate inimeste osalemine finantsmaailmas on digitaalsel kujul keerulisem. Maailm liigub aga üha enam sularahata ühiskonna suunas, seega tuleks nende probleemidega tegeleda. Siis oleks finantsmaailm avatud ja turvaline kõigile.