Lugesid õigesti. Varsti saab turvaliselt maksta vaid käeviipega. Kas kõlab nagu ulmefilm? Tõesti-tõesti. Kuid Amazon tegeleb juba praegu peopesamaksete reaalsuseks muutmisega.
Saad oma ostude eest turvaliselt maksta, näidates Amazone One skännerile ühe-kahe sekundi jooksul oma peopesa. Unustasid rahakoti koju? Noh, nüüd ei olegi Sul seda enam vaja, kui maksta saab käeviipega.
Kuid miks just peopesa? Amazoni sõnul on seda puutevaba maksevahendit (sobib sotsiaalse distantsi hoidmise moega) raskem järele aimata kui näojooni ja identiteedivarguste oht väiksem. Hiljutisi näotuvastustarkvaraga seotud probleeme arvestades on see kindlasti väga kaval lüke.
Ka liitumine on lihtne: “Selleks tuleb sisestada pangakaart ning peopesa sellega sidumiseks järgida juhiseid ekraanil, ütles Amazon. Ettevõte lubab, et käejälge ei säilitata kohapeal, vaid see krüpteeritakse ja salvestatakse turvaliselt pilves. Kliendid võivad oma andmed veebilehe kaudu ka kustutada, lisasid nad.”
Amazon One’i peopesaga maksmise süsteemi hakatakse katsetama kahes poes ning võimalik, et tulevikus ka rohkemates.
Kas peopesaga maksmine on Sinu jaoks liig? On ka muid sularahata makseviise. Loe lähemalt siit.
ÜK pangad vaatavad tehniliste arenduste poole
Tehnikavaldkonna investeeringud on vaatamata pandeemiaga seotud ebakindlusele, Brexitile ja majanduslikele küsimustele ÜK finantsettevõtete tähtsaim eesmärk. Nii selgus Lloyds Banki hiljutisest uuringust.
ÜK pankade uue aasta investeerimisplaanid on suunatud tehnilistele lahendustele: “Üheksa kümnest (88%) finantsettevõtte juhist ütles, et tehnikainvesteeringutest saavad järgmise 12 kuu olulisemad. Need edestavad isegi pandeemia tagajärgedega tegelemist, mida tähtsustas 63% ning ettevõtte laiendamist, mida pidas oluliseks 62% juhtidest,” teatas Finextra.
Samas uuringus vastas 62% juhtidest, et kavatseb suurendada investeeringuid põhisüsteemidesse ja tehnoloogiasse. Rohkem kui kolmandik osalejatest kinnitas, et kavatseb fintech-teenuste osakaalu tõsta, kas koostöös fintech-ettevõtetega või neid üle ostes.
Tehnoloogia-, eriti finantstehnoloogiaettevõtted näitasid koroonapuhangu ajal erakordset kohanemisvõimet. Arvestades seda, kui kiiresti meie igapäevane elu muutub, on see äärmiselt oluline ning fin-tech ettevõtted teistest selles osas pikalt ees.
Tahad elada kauem kui 100 aastat? Loe seda ↓
Varsti saad investeerida eluiga pikendavatesse tehnoloogiatesse. Eriti, kui Briti miljardäri Jim Melloni uus ettevõte Juvenescence tuleval aastal oma tööd alustab. Briti Buffetina tuntud Jim Mellon on Juvenescence’i eestvedaja ning olnud pikaealisuse äriga seotud nüüdseks pea neli aastat:
“2016. aastal asutatud Juvenescence on investeerinud erinevatesse vananemisvastastesse hooldustesse, millel on võime inimelu pikendada. Üks neist investeeringutest on Insilico Medicine, mis kasutab ravimite avastamiseks tehisintellekti. Samuti on Juvenescence toetanud AgeX Therapeuticsi tegevust, mille peakontor asub Californias ja kus tegeletakse tüvirakkude arendamisega, mis taastaks vananevat kude. Rahastust on saanud ka LyGenesise uus tehnoloogia, mis tegeleb asendusorganite kasvatamisega lümfisõlmede abil,” ütleb CNBC.
Investeerimine pikaealisust taotlevatesse ettevõtetesse võib kõlada nagu James Bondi film, kuid Jim Mellon ei ole ainus päriselu rikkur, kes selles suunas vaatab. Amazoni tegevjuht Jeff Bezos, maailma rikkaim mees, ja PayPali kaasasutaja miljardär Peter Thiel on mõlemad investeerinud San Fransiscos asuvasse Unity Biotechnology ettevõttesse, mille eesmärk on aidata inimestel elada kauem ilma vananemata.
Wirecardi järgmine kirstunael
Inimesed võivad küll kauem elama hakata, kuid tundub, et Wirecardi aeg on ümber. Endine fintech-maailma ükssarvik peab nüüd Singapuri keskpanga käsul lõpetama kogu tegevuse, poe sulgema ning tagastama klientide raha kahe nädala jooksul.
Kuid halvad uudised ei puuduta vaid Wirecardi. Saksa finantssüsteem on samuti tule all, sest ei märganud, mis otse nende nina all sünnib.
Financial Times ütleb, et Wirecardi skandaal näitab, kui vigane on Saksamaa finantssüsteem ja eriti, kui puudulik Saksa finantsturu kontrollasutus BaFin.
“Kuriteo ilmsiks toomises ei osalenud ükski valitsusorganisatsioon, ei BaFin ega FIU, isegi mitte riigiprokurör,” ütles Florian Toncar, parlamendiliige ettevõtlust pooldavast Vabast Demokraatlikust Parteist. “Riik ei panustanud Wirecardi juhtumi uurimisse vähimalgi määral.”
Nüüd on Riigipäev otsustanud läbi viia täismahus parlamentaarse uuringu.
Sellised olid käesoleva kuu finantsuudised. Loe uudiseid, nõuandeid ja postitusi ka meie blogist.