Google esitles uut mobiilitelefoni Pixel 4, mis sisaldab ohtralt põnevaid uuendusi. Näiteks Motion Sense, mille abil saab telefonile erinevaid ülesandeid anda, kas sõrmega ekraani pühkides või telefoni käes lehvitades. Lisaks on telefonil Recorder äpp, millega transkribeerida audio teksti.
Tegemist on ühe enim oodatud telefoniga üle pika aja:
“Esimesena Google’i telefonidest on Pixel 4 saadaval kõigis USA suuremates poodides, mis aitab kindlasti suurematele müüginumbritele kaasa. (Varasemad Pixeli telefonid olid müügil vaid Verizoni või Google’i ja teiste müüjate kaudu.)
Pixel 4 öökaamera on väga kvaliteetne ning Google on veendunud, et sellega on võimalik pildistada taevatähti ja koguni Linnuteed. Enamik telefone seda ei suuda. Sarnaselt OnePlus 7 Pro’le on Pixel 4-l ka uus 90 Hz ekraan, mis teeb skrollimise võrreldes tavaekraanidega hulga lihtsamaks, kuigi kulutab ka rohkem akut. Google lubab seda käsitsi sisse ja välja lülitada.”
Pixeli suurim probleem? See on liiga kallis. 128 GB mäluga telefon maksab 999 dollarit, mis on oluliselt rohkem kui viimane Apple’i telefon – iPhone 11. Ilma soodustuseta on Pixel kättesaadav vaid paksu rahakotiga klientidele.
Aastakümneid on London olnud Euroopa finantskeskus. Brexiti taustal on sellise positsiooni säilitamine aga kahtlane, eriti, kui võõrtalendid pärast Brexitit oma kodumaadesse tagasi rändavad. Richard Hoari, Goodman Massoni finants- ja tehnikavaldkonna värbamisjuhi sõnul liigub finantstööstus kohalike lahenduste suunas:
“Märgata on piirkondlike ja riigisiseste finantsteenuste kasvu, sest usaldus Londonisse on kadunud.”
Paljud näevad jällegi Londonit kui ellujääjat ega usu, et linnal tekiks probleeme oma positsiooni hoidmisega, kuidas iganes Brexit ka ei läheks. Kuid isegi need, kes Londonisse usuvad, tunnistavad, et selline arvamuste lahknemine pole tavaline ning seetõttu on raske tulevikku ennustada.
Briti kodanikel, kes soovivad EL-i elama jääda läheb kokkuleppeta Brexiti puhul elu väga keeruliseks. Elukoha kindlustamine Euroopas võib neile maksma minna kuni 210 €, rääkimata miinimumpalga nõuetele vastamisest. See võib mõjutada ligi 1,2 miljonit britti, kes elavad erinevates Euroopa Liidu riikides.
Mitmed, näiteks Jane Golding, Euroopas elavate brittide huvigrupi juht, loodavad ühtsele lahendusele, mis kehtiks kogu Euroopa Liidus, selle asemel, et igas riigis oleks omad reeglid:
“Kui asjaga oleks ühiselt tegeldud, oleks kokkuleppeta Brexiti järel kehtinud üks reegel kogu Euroopa Liidus. Praegu aga liigume pigem 27 eri lahendusega olukorra suunas,” ütles ta. “Nii muutub elukoht loteriiks ja selle asemel, et kaitsta meie õigusi EL-is EL-i tasandil, jaotatakse töö ära 27 riigi vahel.”
Hetkel peavad britid tegelema iga EL-i riigiga eraldi. Näiteks, Austria tahab elamisloa eest hakata küsima 210 €, Prantsusmaa vaid 119 €. Esitatakse ka karmimaid tingimusi. Poola nõuab näiteks pikaajalist elamisluba taotlevatelt inimestelt tõestust, et nad pole viimase viie aasta jooksul riigist üle 10 kuu eemal olnud.
Euroopa sõdib taas suurte tehnikaettevõtetega. Seekord on sihikule võetud kiibitootja Broadcom. EL esitas juunis Broadcomi vastu kaebuse ning rakendab hetkel ajutisi meetmeid kaitsmaks õiglast konkurentsi turul.
Margrethe Vestager, EL-i konkurentsinõunik kardab teiste kiibitootjate tuleviku pärast, kui Broadcom hoogu maha ei võta:
“‘Ajutiste meetmete eesmärk on vältida pöördumatut kahju konkurentsile,” ütles Ms. Vestager Brüsseli uudistekonverentsil ja lisas: “Komisjon võib ettevõtte tegevuse peatada, kui see tundub neile ebaseaduslik.”
Ms. Vestager ütles, et ettevõtte õigust end kaitsta kaaluti, kuid hetkel tundus olulisem ebaõige käitumise vastu kiiresti tegutseda.
Eeldatavasti kaebab Broadcom otsuse edasi. Ajutiste meetmete rakendamist pole juba aastakümneid tehtud ning see ei tõota teistele tehnikahiiglastele, nagu Facebook, Google ja Amazon, head. Paljud neist ongi juba Vestageri meeskonna pilgu all.