Raha paneb rattad käima, öeldakse. Just raha nimel töötavad inimesed pikki tunde ning loobuvad oma vabast ajast, et toetada peret ja tagada neile turvaline tulevik. Kuid Sinu suhe rahaga ei sõltu tingimata vaid tööst ja sissetulekust, vaid ka sellest, kust Sa pärit oled. Sünnikoht mängib suurt rolli selles, kuidas inimesed rahasse suhtuvad, seda kulutavad ja millised on nende säästmisharjumused.
Erinevad kultuurid ja riigid mõtlevad rahast erinevalt. Mõnede jaoks tähendab raha rohkem lõbu, teiste jaoks tulevikuplaane. Vaatame, kuidas suhtuvad rahasse inimesed erinevates maailma paikades.
Sakslased armastavad sularaha
Sakslaste hirm võlgu jäämise ees on nii suur, et nad usaldavad vaid sularaha. Silt “Ainult sularahas” on seal tavaline ka nüüd, kus Saksamaa on Euroopa majanduse üks tähtsamaid tegijaid. See on nii sellepärast, et rohkem kui midagi muud, kardavad sakslased võlgu jäämist. Saksamaa majandusteadlane professor Marcel Fratzscher kirjutab: “Saksakeelne sõna “Schuld”, mis tähendab “võlga”, tähendab ühtlasi ka “süüd”.” Ilmselt just sellepärast on Saksamaa sularahamaksete osas esikohal isegi maailmamajanduse olulisema mõjutana. Aegamisi hakkab aga sealgi see trend muutuma. Esimest korda riigi ajaloos tehti 2018. aastal rohkem makseid kaardiga kui sularahas.
Heategevus Pakistanis
Pakistanis pole heategevuseks annetamine mingi sõnakõlks, vaid eluviis. Ühena islami usutunnistuse viiest alustalast on heategevus ehk zakat iga kodaniku kohus. Zakati kaudu jaguneb rikkus võrdsemalt ja raha jagub ka vaesematele. Ühes majandusuurimuses leiti: “Tõendid näitavad, et zakat aitab tõepoolest vähendada ebavõrdsust Pakistani rikkamate ja vaesemate vahel.” Mitmes islamiriigis on zakat vabatahtlik, Pakistanis aga valitsuse poolt kohustuslikuks tehtud. Pakistani Zakati Nõukogu kogub annetused kokku ning jagab oma äranägemise järgi laiali.
Venelased kulutavad tubakale ja alkoholile
Stereotüübid stereotüüpideks, aga venelased kulutavad tõepoolest palju raha alkoholile ja tubakale. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni andmetel tarbitakse Venemaal alkoholi rohkem kui kusagil mujal maailmas. Ühel hetkel suitsetas 40% riigi elanikkonnast, mistõttu on Venemaa maailmas teine enim tubakat tarbiv riik. Viimaste aastate jooksul on püütud tubakatarbimist piirata.
Maailma parimad säästjad
Kui elad Singapuris, siis tõenäoliselt oled Sa tubli säästja. Singapurlased panevad kõrvale ligikaudu 55% oma sisstulekutest ja on seega ühed maailma suurimad säästjad. Kui nad otsustavad kulutada, siis läheb nende raha peamiselt toidu, transpordi ja kodukulude peale. Küsitakse aga, kas singapurlased ei säästa mitte liiga palju. Nimelt on neil kalduvus hoida oma raha sularahas, mis ei ole finantsiliselt väga mõistlik. Parem oleks säästudega investeerimise või pensionifondide kaudu raha teenida.
Skandinaavlastel kõrged finantsteadmised
Kui tahad oma lastele head finantsharidust, koli Skandinaaviasse. Norra, Taani ja Rootsi finantsteadmiste näitajad on parimad maailmas ning 71% riigi täiskasvanud kodanikest on neis küsimustes väga teadlikud. Kuigi Taani kodanike finantsteadmiste tase on kõrgeim, on väga kõrged ka just nende võlanäitajad. Taanlaste võla ja tulu suhtarv on Euroopa kõrgeim – 265,11%. See võib olla tingitud ülikõrgetest kinnisvarahindadest, mis on hetkel viimase kümne aasta kalleimad.
Austraallased armastavad lõõgastumist
Tundub, et austraallased lõbutsevad rohkem. Kulutused vaba aja veetmisele on seal märksa kõrgemad – 10% kõigist majapidamiskuludest suunatakse just sinna. Hasartmängudele ja televisioonile kulutatakse vähem, küll aga on võrreldes möödunud aastatega tõusnud kulutused puhkusereisidele ja sporditrennidele. Kokku kulutavad austraallased aastas umbes 666 miljardit dollarit, kuigi see number on viimasel ajal vähenenud.
Säästmine Jaapanis
Jaapanis on säästmine ülioluline. Jaapanlased on oma raha suhtes nii konservatiivsed, et lausa varjavad seda teiste eest ning hoiavad seda tihtipeale oma kodus. Seifid pole Jaapani kodudes sugugi ebatavalised ning neid eelistatakse pangale. Hiljutises uuringus leidis Jaapani pank, et pea pool kodanike rahast on hoiul sularahas, vaid 10% aktsiates ning 19% pensionifondides või elukindlustustes. Kui 1 € võrdub 120 ¥, siis on seal riigis peidus meeletu hulk rahatähti.
Türklased ei usalda oma valuutat
Suures osas maailmast ei ole krüptoraha veel kanda kinnitanud, kuid türklased eelistavad järjest enam detsentraliseeritud digivääringuid. Nad ei usalda oma riigi valuutat liiri, kuna selle väärtus on kiirelt langenud ega näi ka peatuvat. Usalduse puudumise tõttu riigi valuuta ja valitsuse suhtes on Türgist saanud üks suurimaid krüptoraha kasutajaid. See pole seal sugugi uus nähtus – ING leidis juba 2015. aastal koostatud uuringus, et 45% Türgi elanikest uskus, et tulevikus tehakse veebimakseid just digivääringutes.
Ameeriklased on kulutajad
Pole ilmselt üllatus, et ameeriklased on maailma kõige suuremad kulutajad. Ainuüksi sel aastal raiskavad nad hinnanguliselt rohkem kui 586 miljardit dollarit ostudele e-poodidest. USA kodanikud soovivad lausa, et valitsus sunniks neid pensioniks säästma. Nad armastavad küll kulutada, kuid neil pole õrna aimugi, kui palju endale lubada võivad ega kui palju peaks säästma. USA kodanike finantsteadlikkuse näitaja on vaid 57%, mis on natukene kõrgem kui Botswanas.
Reisimise hind Suurbritannias
Internetist ostlemise poolest ei ole ÜK ostuhullud Ameerikast kaugel maas, kuna keskmine ostleja Suurbritannias kulutab 1629 dollarit aastas. Suurbritannias on kulukas ka ringi liikuda. ÜK kodanikud panevad suure osa oma sissetulekust, ehk 14% majapidamiskuludest transpordi alla. Hetkel valmistab ÜK kodanikele muret ka nende tulevik seoses Euroopa Liiduga. Brexiti eel on jaetarbimine vähenenud nii palju, et viimati nähti selliseid numbreid 1990. aastatel.
Teineteisemõistmine
Taustteadmine teiste riikide kulutamisharjumuste kohta aitab Sul ehk mõista, miks Sinu saksa sõber ei taha endale krediitkaarti teha või miks Su Singapuri onu üldse raha ei kuluta. Üks ei ole teisest parem, aga tõepoolest, see, kus Sa sündinud oled, mõjutab oluliselt Sinu suhet rahaga.
*Investeerimine on alati seotud riskidega ning investeeringud ei ole tagatud. Tootlus on kuni 6,75%. Enne investeerimisotsuse tegemist tutvu ülevaatega riskidest, vajadusel konsulteeri spetsialistiga.