Postituses kõlavad ideed ja arvamused on blogija enda mõtted ega pruugi väljendada Bondora tõekspidamisi või seisukohti.
2013. aastal asutasin Taanis personaalse finantsi ja rahalise sõltumatuse teemalise blogi.
Unistasin varajasest pensionist ja blogi oli vahend, mille kaudu jagada õpitut ning leida motivatsiooni säästlikule eluviisile truuks jäämiseks. Mõne aja pärast taipasin, et rahalise vabaduse saavutamine võib võtta aastakümneid, vaatamata veebis kõlavale optimismile. Samas nägin, et pelgalt kulude vähendamisega elasingi juba nagu oleksin pensionil, sest majandasin kogu pere ära sellest väiksest sissetulekust, mida teenisin tehes seda, mida armastasin, töötades endale sobival ajal.
Blogipidamine tekitas minus huvi ka investeerimise ja ühisrahastuse vastu. Bondora oli esimene platvorm, mida katsetasin ja 2016. aastal investeerisin sinna väikse summa lihtsalt selleks, et asjaga lähemalt tutvuda.
Esimesed sammud ühisrahastuses
Mulle meeldis asja idee, samuti kindel tootlus. Liitusin ka mitme teise platvormiga ning uurisin kogu teemat väga põhjalikult. 2016. aastal ei olnud ühisrahastus veel laialt levinud, maksuseadus oli ebaselge ning raha kandmine välismaale ebatavaline. Aja jooksul hakkas huvi selle varaklassi vastu aga tõusma ning paljudel tekkisid samad küsimused mis minul. Siis otsustasingi jagada blogis seda, mida olin teada saanud.
Kõik lõppes sellega, et avaldasin samal teemal ka esimese taanikeelse raamatu, kus jagasin ülevaatlikul ja lihtsasti mõistetaval moel kõike, mida teadsin.
Miks ma ühisrahastuses investeerin
Esiteks kindlasti sellepärast, et see idee on minu jaoks põnev! Laenamine kui investeering oli varem vaid rahakate ja institutsiooniliste investorite pärusmaa. Võisid küll osta minimaalselt saja tuhande euro eest võlakirju või väärtpaberi ülemaailmsel börsil kaubeldavast fondist, kuid see oli ka kõik.
Nüüd on laenuandmine võimalik kõigi jaoks, kellel kasvõi paar sentigi üle jääb. Ehk mitmeid põlvkondi vaid rikastele kättesaadav võimalus on nüüd avatud kõigile ja see on lausa uskumatu.
Kui kõik õigesti teha, võib ühisrahastus olla hea passiivse sissetuleku allikas: investeeri ühekorraga või automaatselt mingi summa iga kuu ning edasi jääb üle vaid teenitu vajadusel välja maksta. Võid küll kaotada, kuid konservatiivse portfelliga peaksid intressid selle rohkem kui korvama.
Kuni enamik laenuvõtjaid oma võla tasub, võib ühisrahastus olla stabiilne sissetulekuallikas. Börsil kauplemine on sellega võrreldes üsna volatiilne. Aktsia väärtus võib ühes kuus 30% tõusta, teises jälle sama palju langeda ja seda mõjutavad tuhanded tegurid, sealhulgas turundusmüra.
Kogemuse põhjal ja umbkaudselt on aktsiate aastane tootlus siiski üsna korralik (umbes 7-10%) sõltuvalt sellest, kuidas ja mida mõõta. Volatiilsuse tõttu ei ole aga tegemist väga püsiva sissetulekuallikaga.
Muidugi saab raha turu keskmisest oluliselt vähem välja võtta, nii väheneb ka risk, et raha pikemas perspektiivis otsa saab. Samuti võib investeerida dividendiaktsiatesse. Selleks aga on vaja palju rohkem investeerida, sõltuvalt sellest, millised on Sinu pikaajalised tootluse eesmärgid.
Sellegipoolest ei tasu aktsiatesse investeerimist kõrvale heita. Enamiku minu portfellist moodustavad aktsiad ja kasutan neisse investeerimiseks mõlemat mainitud strateegiat, kuid kumbki neist pole pakkunud mulle ühisrahastuse intressidega võrreldavat püsivat tootlust.
Skandaalid ja viirus
Enamik nõustub kindlasti, et 2020. aasta on olnud väga sündmusterohke ning ka ühisrahastus ei ole jäänud puutumata. Esimeses kvartalis paljastati kolme ühisrahastusplatvormi (väga tõenäolised) petuskeemid. Uudised kajastasid lugusid võltsitud laenudest, jäljetult kadunud platvormidest ning miljonitest kaotatud eurodest.
Aasta ei alanud ühisrahastusele just hästi.
Ja siis tuli COVID-19. Töötus hakkas kasvama, väikesed ja suured ettevõtted võitlesid ellujäämise nimel ning mitmed läksid pankrotti. See tekitas võlgnevusi laenumaksetes. Lisaks kehtestasid riigid maksepuhkuseid, mis võimaldasid laenuvõtjatel seaduslikult oma makseid edasi lükata.
Aasta algus ei ole investoritele paljulubav olnud.
Asja hea külg
Sellel kõigel on aga ka helgem pool. 2018. ja 2019. aastatel oldi ühisrahastuse osas väga optimistlikud. Investorite tootlus oli hea ja uusi platvorme kerkis nagu seeni pärast vihma.
Populaarne investeerimisstrateegia tundus olevat valida kõrgeima tootluse, madalaima riski ja kiireima likviidsusega platvorm, pikemalt mõtlemata, kas neil lubadustel ka alust on.
See pomm pidi plahvatama.
Suur tükk ajab tõepoolest suu lõhki. Nüüd on meil aga tänu sellele ühisrahastuse riskide kohta palju rohkem infot.
Üks põhjus, miks ma seni ühisrahastuse investeeringute osakaalu suurendada ei ole soovinud, ongi see, et ma ei tundnud sellega seonduvaid riske. Aktsiate ja võlakirjade kohta on andmeid ajaloost võtta küll ja küll. Ühisrahastus on aga väga uus valdkond, seega olulisemaid riske esile tõsta raske.
Nüüd aga võime suurema kindlusega nimetada peamisteks riskideks petuskeemid ja finantskriisid. Kuigi ka teised tegurid on olulised ning mu arvamus võib tulevikus muutuda, siis praegu pean just neid kahte kõige olulisemaks.
Meelelahutuslik 2020
Möödunud pöörased kuud on mulle tegelikult olnud väga huvitavad. Loomulikult tunnen kaasa kõigile, kes valeplatvormide ohvriks langesid ning tohutult raha kaotasid. Mitmed neist jäid ilma kümnetest tuhandetest eurodest ja paljud ei taastu sellest kaotusest ilmselt kunagi. Ebaseaduslikul tegevusel peavad olema tagajärjed ning rõõmustan, et investorid on petturid kohtusse kaevanud.
Sellegipoolest on sotsiaalmeedia kommentaarid ja võllanaljad olnud ka toredad jälgida. Samuti olen nautinud ühe teatud kuulsust koguva blogija sotsioloogilist vaatenurka ühisrahastusinvestoritest. Sellist musta huumorit ja küünilisust oli enne 2020. aastat raske kohata. Ülim optimism on nüüdseks taandunud ning lõpuks ometi räägitakse ühisrahastusest ka kriitilisemalt, nagu kõigi teiste investeerimismeetodite puhul.
Muutunud on ka infoväli sotsiaalmeedias, nii aktiivsuse kui ka suhtumise osas. Mõned investorid ütlevad, et loobuvad ühisrahastusest igaveseks ning meeleolu on varasemast oluliselt negatiivsem. Liikmete arv mu enda Facebooki grupis Crowdlending Danmark on väiksem, samuti postitatakse grupis vähem.
Ühisrahastus liigub edasi
Minu meelest on tulevik aga helge. Hullem on nüüdseks möödas. Investorid taas aktiivsed, uusi skandaale pole tekkinud ja makroökonoomiline tegevus taastub samuti.
Kui majandust uuesti ei sulgeta, naaseb elu varsti oma tavapärasesse rütmi. Loodetavasti on investorite ootused tulevikus realistlikumad ning ollakse ettevaatlikumad.
Kuna tunneme riske paremini ja omame kogemust ühisrahastuse toimimise kohta finantskriisis, kavatsen mina valdkonda investeerida just rohkem kui seni.
Ma ei taha öelda, et võime selle viimase kuue kuu põhjal tulevikku täpselt ette ennustada, kuid usun, et oleme targemad kui varem.
Investeeri summa, mille kaotamist võid endale lubada
Põhiline on, nagu ikka, investeerida vaid nii palju, kui võid kaotada. Teisisõnu, ära investeeri laenatud raha ega raha, mida tulevikus vajad. Investeeri ainult raha, milleta saad elada ka siis, kui selle kaotad.
Nii ajab plaanide purunemine Sind pigem naerma kui nutma. Mina investeerisin näiteks ükskord suurema summa sendiaktsiatesse ja kaotasin sellest rohkem kui poole. Kogemus ei olnud küll meeldiv, kuid suutsin siiski selle üle nalja teha.
Kui kuhugi investeerid, unusta ära, et Sul see raha on. Nii säilitad rahu, sest ei saa ju kaotada midagi, mida Sul pole.
Ole ettevaatlik
Nagu ikka, kui miski kõlab liiga hea, et olla tõsi, siis tõenäoliselt ta seda ka on. 25% intress, tagasiostugarantii ja kohesed väljamaksed ei kõla realistlikult.
Lisaks peab portfell olema mitmekülgne. Vali välja mõned usaldusväärsed platvormid ja jaota raha erinevate riikide ja laenukategooriate vahel ära. Kunagi ära investeeri kogu raha ühisrahastusse. Las portfellis olla ka aktsiaid, võlakirju ja muid varasid. Nii oled kohalikele sündmustele vähem haavatav.
Pea meeles ka, et paljusid blogijaid toetatakse, et nad teatud platvorme soovitaks, seega ära usalda oma investeerimisotsuste tegemisel vaid nende kogemust. Lõppkokkuvõttes on Sinu investeeringud ikkagi Sinu valik.
Loe ja ole ettevaatlik ning kahtluste korral pea nõu eksperdiga.