21. sajandil on tehnika arenenud valguskiirusel. Erinevad uuendused on mitmel moel aidanud meie elu paremaks muuta. Üks enim tähelepanu pälvinud valdkondi on tehisintellekt, mis ühendab inimese ja tehnika parimaid omadusi. Tehisintellekt on tegelikult juba praegu osa meie kõigi igapäevaelust ning tema kasutusvõimalusi katsetatakse kõigis erinevates eluvaldkondades.

Kuid isegi, kui tehisintellektist on meile abi, toob see, kui masinad mõtlevad nagu inimesed, endaga kaasa mitmeid eetilisi probleeme. Kas suudame nendega toime tulla?

Mis on tehisintellekt?

Tehisintellekt on arvutiteaduse valdkond, mille eesmärk on luua tehnoloogia, mis töötab, reageerib ja õpib nagu inimene. Tehisintellekti tehnoloogiaga töötavad masinad on võimelised oma vigadest õppima, lahendama probleeme ja argumenteerima moel, mis pole seni masinate jaoks võimalik olnud.

Kuigi esimesena seostuvad tehisintellektiga robotid, siis tegelikult on see tehnoloogia juba praegu erinvate toodete ja teenuste kaudu osa meie igapäevaelust. Mõned näited:

  • Kõnetuvastustarkvara
  • Kõnesüntees
  • E-posti rämpsposti filtrid
  • Äri planeerimine
  • Mobiilne tšekkide arvele kandmine

Kahtlemata on tehisintellekt väga oluline osa tänapäevasest maailmast ja selle kasutus vaid kasvab. Muljetavaldavamad tehisintellekti arengud hõlmavad inimsarnaste robotite loomist, mis võivad tõsta kaste ja mängida pallimänge.

Peamised kasutusvaldkonnad

Kuigi paljude jaoks hirmutav, on tehisintellekt mitmetes valdkondades väga kasulik. Tehisintellekti põhimõtteid saab rakendada mitmel moel nii, et see teeb probleemide lahendamise lihtsamaks ja kiiremaks.

Tervishoid

Tervishoiutöötajate üks olulisemaid tööülesandeid on diagnoosi määramine. Nad võivad selleks kasutada oma teadmisi, kuid seda saab teha ka tehisintellekti abil ning viimane võib õige diagnoosi määramisel olla uskumatult täpne.

Tehisintellektiga kogutakse ohtralt patsiendiandmeid, mille põhjal pakutakse võimalikke diagnoose ning viise, kuidas patsiente ravida. Mida rohkem patsientide andmeid kogutakse, seda täpsemini saab tehisintellekt diagnoosi ja ravi määrata. Sellel tehnoloogial töötavad robotid on võimelised eemaldama baktereid ja ohtlikke mikroorganisme ja viima haiglate desinfektsiooni taseme 99,99%-ni.

Tootmine

Tootmisettevõtted on alati tahtnud olla kiiremad ja tõhusamad. Esimesed masinad tootmismahu suurendamiseks ilmusid meie ellu 20. sajandil. Nüüd kasutatakse selleks tehisintellekti.

Andrew Ng, Google Brain projekti looja märgib, kuidas tehisintellekti eesmärk on muuta paremaks kõik tootmisprotsessi osad. “Tehisintellekt saab hakkama tootmise ja kvaliteedikontrolliga, lühendab disainiprotsessi ja vähendab materjalikadu, aitab kaasa toodete taaskasutamisele, ennustab tootevigasid, ja palju muud,” ütles Ng.

Töötleva tööstuse maailmas võib tehisintellekti kasutada koos asjade internetiga (IoT), et luua seadmete ja masinate võrgustik, mille abil ennustada, kas masinad vajavad hooldust, enne kui need päriselt rikki lähevad. Näiteks: “Vibratsiooni või helisensorite ja pöördmonitoridega saab hinnata masinate olukorda – nürid otsad ju liiguvad ja kõlavad erinevalt,” märgitakse digitaalse tarneahela kohta koostatud Deloitte’i aruandes.

Transport

Transport on tehisintellektiga seoses võib-olla kõige laialt tuntum valdkond. Isejuhtivad autod on olnud jutuks juba aastaid ning esimesi sõidukeid on juba ka tänavatel katsetatud. Isejuhtivad veoautod sõidavad ringi ja veavad kaupa ilma inimesest juhita.

Tehisintellekti roll transpordis puudutab aga ka muud kui maanteed. Uuritakse võimalusi isejuhtivate laevade kasutamiseks, mis võib aset leida juba 2025. aastal. Tehisintellekt aitab leida kõige turvalisemad ja lühemad teekonnad ning juhib laevu vastavalt.

Rahandus

Raha liigutamine ühest kohast teise ei pruugi seostuda tehisintellektiga, kuid neid tehinguid mõjutavad tihti automaatsed iseõppivad algoritmid ja protsessid.

Tehisintellekt suudab masinõppe kaudu ennetada pettusi. Tehisintellekt kogub ja analüüsib suuri andmekogusid kiiremini kui inimesed ning võib ära õppida inimeste kulutamisharjumused ja mustrid ja tuvastada tehinguid, mis nende mustritega ei sobi ning on seetõttu kahtlased.

Usutakse ka, et tehisintellekt suudab hinnata laenuvõtjate potentsiaali inimesest täpsemalt. Vähe sellest, tehisintellekti hinnang ei ole seotud rassilise, soolise või vanuselise kuuluvusega, mis inimotsuseid mõjutada võib. Tehisintellekti kaasamine rahaga seotud otsustesse ei ole vaid täpsem ja erapooletum, vaid ka odavam ja kiirem. Tänapäeval võid esitada laenuavalduse ja saada sellele vastuse vaid 60 sekundiga.

Eetika ja tehisintellekt

On tore ja hea, et tehisintellekti abil saab protsesse tõhusamaks muuta moel, mil inimesed seda teha ei saa. Kuid tema roll ühiskonnas tõstatab küsimusi, millele me vastata ei oska. Tehisintellekti suunas liikuvas ühiskonnas on ülioluline roll eetikal, et toime tulla tagasilöökidega.

Töötus

Kui lõpuks täidab pea kõik tööülesanded inimeste asemel tehisintellekt, kes teeb seda inimesest kiiremini, siis mis saab meie töödest? See on üks kõige olulisem küsimus tuleviku inimeste jaoks, kuna robotid ja tehisintellekt on juba hakanud üle võtma töökohti tootmisvaldkonnas.

Columbia ja John Hopkinsi majandusteadlaste koostatud majandusuurimuses kirjeldatakse kuidas, isegi kui automatiseerimine pole uus tendents, siis varem kaasnes sellega siiski terve hulk ameteid, mida ei saanud täita keegi muu kui inimene. Nüüd on aga tehisintellekt aina enam inimese sarnane ning seetõttu võivad paljud ametid, mida praegu peavad inimesed, muutuda ebavajalikeks ning asenduda tehisintellektiga. Ameteid, mis olid kunagi väga turvalised ja pika tulevikuga, nagu veoautojuht, varitseb nüüd täielikult tehisintellekti poolt üle võtmise oht.

See on pannud inimesi mõtlema jõukuse jaotumise üle ühiskonnas ja toonud kaasa mitmeid uuenduslikke ideid. Üks tuntumaid neist on kodanikupalk ehk tingimusteta põhisissetulek (UBI). Soome katsetas 560 € suuruse kodanikupalga maksmist 2000 töötule. Tulemused olid kahetised – see ei aidanud inimestel kiiremini uut tööd leida, kuid tegi nad õnnelikemaks. USA demokraatlik presidendi kandidaat Andrew Yang on selle idee innukas toetaja ning lubab kehtestada kodanikupalga, kui presidendiks saab tema.

Erapooletus

Oleme inimestena eelarvamustealtid. Rass, usuline kuuluvus ja vanus on kõik tegurid, millele me alateadlikult mõtleme, kui teineteist hindame. Usutakse, et tehisintellekti rakendamine vähendaks eelarvamuste osakaalu otsustes. Kahjuks ei ole see tõsi.

Tuleb välja, et tehisintellekt võib olla sama erapoolik kui inimene. Hiljutine Euroopa Nõukogu tellitud uuring “Diskrimineerimine, tehisintellekt ja algoritmid otsuste tegemisel” näitab, kuidas tehisintellekt võib erapoolikust isegi süvendada. Tehisintellekti mõjutavad inimesed, kes teda kujundavad ja koordineerivad. Uuring ütleb: “Tehisintellekt on väga kasulik protsesside tõhusamaks muutmise, tervise ja majandusliku kasvu juures, kuid võib samuti olla diskrimineeriv, näiteks, kui ta õpib erapoolikest inimotsustest.”

Tehisintellekt võib viia diskrimineerimise täiesti uuele tasemele ja luua diskrimineerimise vorme, mida inimesed ei oskaks ettegi kujutada. Nagu uuringus kirjeldatakse: “Tehisintellekt genereerib uusi põhjuseid inimestevaheliseks eristamiseks, mis ei pruugi olla õiglased ega allu seadustele. Enamik diskrimineerimisvastaseid seaduseid on välja töötatud teatud omaduste põhjal, nagu näiteks nahavärv. Kui tehisintellekt leiutab ise uusi omadusi, mille põhjal inimesi teineteisest eristada ja neil pole seaduses välja toodud omadustega mingit pistmist, siis pole ka seadusel nende üle kontrolli.”

Turvariskid

Mida teha siis, kui juhita veoauto põrkab kokku teise autoga? Kes on süüdi? Kas insenerid, kes töötasid välja veoauto tehisintellekti? Tootja, kes auto valesti kokku pani? Keegi muu? Vigasid juhtub ja juhtub kindlasti ka tulevikus ning neid probleeme ei ole nii lihtne lahendada.

Esimesed õnnetused on tegelikult isegi juba juhtunud. Möödunud aastal sõitis isesõitev Uberi auto jalakäijale otsa ja naine suri sündmuskohal. Mõned süüdistavad tehnoloogiat, kes jalakäijat vältida ei suutnud, teised aga juhiistmel olnud meest, kes vaatas õnnetuse hetkel iPadist videosid. Kuna selliseid õnnetusi pole varem juhtunud, ei teata, keda süüdistada.

Kui tehisintellekti kurjasti ära kasutada, võivad sellega kaasneda ka turvariskid. Seda võib näiteks kasutada küberrelvade välja töötamiseks, millega rünnata droone ja teisi nutiseadmeid ning põhjustada kaost tervetes võrgustikes. Tehisintellekti on juba kasutatud võltsuudiste ja propaganda genereerimiseks valimiste ajal videote võltsimisel.

Eetika ennekõike

Maailm liigub tehisintellekti kasutuselevõtu suunas igas eluvaldkonnas. Kindlasti saab sellel olema oluline roll transpordis, aga ka rahanduses, töökeskkonnas ja paljus muus. Seepärast on üha olulisem kehtestada ühiskonnas tehisintellekti puudutavad eetikastandardid.

Küsimustele nagu mida teha, kui tehisintellekt tekitab töötust, või kuidas käituda tehisintellekti põhjustatud õnnetuste korral, tuleks mõelda enne, kui selle tehnoloogia arendamisega edasi minnakse. Vastasel korral võib tulevik olla hirmutavalt sarnane sellistele ulmepõnevikele, nagu “1984” juba lähitulevikus.