Laenude väljastamine tõusis septembris 7,4% ja see on väga tore muutus võrreldes augustikuu 9,0% langusega. Kokku väljastati uusi laene 2 968 622 euro eest, mis on vaid natuke vähem kui juulikuu 3 037 495 eurot.
Eesti laenude intress vähenes 0,3% ja oli 35,7%, kuid see on teine kõrgeim intressimäär, mida Eestis 2020. aastal näinud oleme. Endiselt väljastatakse laene vaid Eestis, et hoida riske rahvusvahelise terivshoiu- ja majanduskriisi ajal madalal.
D-reitinguga laenudele kuulub suurim osakaal
D-reitinguga laenud moodustavad endiselt suurima osa väljastatud laenudest, mis on 45,0% kogusummaga 1 337 072 eurot. Teisel kohal on C-reitinguga laenud, millele kuulub 30,0% kõigist laenudest.
Erinevalt augustist tõusid septembris C- ja E-reitinguga laenude osakaalud, vastavalt 2,8% ja 1,1%. B- ja D-reitinguga laenude osakaal vähenes pisut. Esimestele kuulub nüüd 3,2% kõigist laenudest, mis on kõige väiksema osakaaluga kategooria.
Muutused intressimäärades olid minimaalsed ning püsisid augusti numbritega enamvähem samal tasemel. Suurim tõus oli sel kuul C-reitinguga laenudes, mille intress oli võrreldes augustiga 0,4% kõrgem ja 26,8%.
Keskmine laenusumma suurenes
Augustis vähenes keskmine laenusumma esimest korda alates aprillist. Septembris tõusis see jälle pisut ja oli 2294 eurot.
Pärast kolm kuud kestnud tõusu ja piskest peatumist augustis, tundub, et laenukestus tõuseb jälle. Septembri keskmine laenupikkus oli 56 kuud, mis on augustiga võrreldes üks kuu rohkem.
Erinevalt augustist kahanes pisut nõudlus lühiajaliste laenude järele. Kokku väljastati 6-, 9- ja 12-kuulise tähtajaga vaid 39 laenu, mis on viie võrra vähem kui augustis. Pikemaid, 60–kuulise tähtajaga laene oli võrreldes augustiga 8,3% rohkem ja kokku 977. See on Eesti laenuvõtjate seas kõige populaarsem valik.
Laenuvõtjate sissetulek septembris stabiliseerub
Augustis tõusis laenuvõtjate keskmine sissetulek 106,4%. Septembris stabiliseerus see kaks kuud varasemale tasemele ja oli 1242 eurot. Täpsemalt oli kukkumine 54,3%.
Neljandat kuud järjest on Eesti laenuvõtjate keskmine vanus sama – 38.
Suurem osa laenuvõtjatest on keskkooli haridusega
Suurim osa Eesti laenuvõtjatest on endiselt keskkooliharidusega. Septembris oli neid 533 ja nad moodustasid 41,2% kõigist laenuvõtjatest. Kõige olulisem muutus septembris oli kutseharidusega laenuvõtjate osakaalu kasv. See ulatus 71 laenuvõtjani, mis on 4,1% rohkem ja kokku 25,6%.
Pisut vähenes tööstaaž
Suurim muutus septembris oli see, et 2,9% vähenes nende laenuvõtjate arv, kelle tööstaaž oli pikem kui viis aastat. Teistes kategooriates oli märgata kasvu ja enim tõusis kuni viieaastase tööstaažiga laenuvõtjate arv (+59 laenuvõtjat). Muidu olid numbrid suhteliselt stabiilsed.
Eluaseme omandiliigis muutusi vähe
Eesti laenuvõtjatest suurim osa ehk 43,1% on endiselt koduomanikud. Teisel kohal on üürnikud (20,1%) ja kolmandal vanematega elavad (18,2%). Suurim oli muutus viimases, mille osakaal tõusis augusti 13,9% pealt 18,2% juurde.
Laenuvõtjate kontroll
Esimest korda mitme kuu jooksul vähenes laenuvõtjate kontroll. Langus oli 92,3% pealt 91,5% juurde. See on siiski laenuvõtjate kontrolli kohapealt väga hea number.
September oli lootustandev
Pärast väikest langust augustis, on septembri numbrid väga paljulubavad. Püsiv kasv näitab, et Bondora suudab jätkusuutlikult laieneda ning pakkuda inimestele võimalust oma finantseesmärgid saavutada.
Investeeri juba täna! Vaata, kuidas investeerida siit.